Rattamaailmas on viimased kuu aega olnud täielik vaikus. Võistluste mõttes. Maanteeässad kihutasid viimati 15. märtsil kui Prantsusmaa lõunarannikul lõppes Pariis-Nice´i velotuur.
Eile (12. aprillil) pidanuks Prantsusmaal aset leidma legendaarne ühepäevasõit Pariis-Roubaix, aga koroonaviirusest tingitud eriolukorra tõttu on kuulsa klassiku toimumine lükatud teadmata ajaks edasi. Võimalik, et „pühapäev põrgus“ saab tänavu ikkagi peetud, aga ei imestaks kui alles päris hooaja lõpus, näiteks oktoobris.
Kuid täna on igati õige päev meenutada 1997. aasta Pariis-Roubaix´d, mis kujunes eestlaste jaoks aegade edukaimaks. Vähemalt seni.
Jaan Kirsipuu sõitis 13. aprillil 1997 munakiviklassikul välja 14. koha. Kõige kaalukam on sealjuures tõik, et Kirsipuu oli samal hetkel Roubaix velotrekil kui 8-liikmelises juhtgrupis käis heitlus võidule. Kirsipuu finišeeris teises grupis, jäädes võitjale alla kõigest 25 sekundiga. Enam kui kuue ja poole tunnise pingutuse juures on see küünemusta jagu.
Tõelise üllatusmehena võidutses toonases sõidus prantslane Frederick Guesdon, kes võimsa finišispurdiga seljatas eeldatavad favoriidid.
Maailma kuulsaim munakiviklassik Pariis-Roubaix peeti esmakordselt 1896. aastal. Kahel ratturil on õnnestunud prestiižne võidusõit võita neljal korral, nendeks on belglased Roger De Vlaeminck ja Tom Boonen. Viimati jäi Pariis-Roubaix pidamata 1942. aastal kui käis II Maailmasõda.
Ülekanne 1997. aasta Pariis-Roubaix´st YouTube´is: https://www.youtube.com/watch?v=MF8boU1HRIo&t=2003s
Allikas: Baltic Chain Cycling pressiteenistus