Profiratturi elu on kindlasti seiklusrohke, kuid selge on ka see, et aastast aastasse sama malli järgi tegutsemine muutub nüriks. Ratta selga ronimine ei paku enam sellist rahuldust nagu varem. Eriti kui oled juba 31-aastane ning rattamaailmal on raske sulle midagi uut pakkuda. Kuigi see võib kõlada sadistlikult, võib probleemile lahenduse leida ränkraske vigastuse abil.
Just nii juhtus Astana profiratturi Tanel Kangertiga. Mullu Itaalia velotuuri 15. etapil raskelt kukkunud ning küünarliigese murdnud eestlane sai pooleaastasest võistluspausist nii palju motivatsiooni, et tunneb end üle aastate taas värskelt. Seda eelkõige vaimselt.
«Tunnen, et ma tahan enam kui aasta, kaks või veel rohkem tagasi. Eelmisel aastal ma ei olnud rattaga selga ronimisest nii vaimustunud kui praegu. Olen näljane,» kinnitas Kangert.
Tänavuste esimeste võistlustega on saanud selgeks, et Kangerti küünarliiges on põhimõtteliselt täiesti paranenud. Kui algul prognoosisid arstid, et eestlase käsi ei pruugi enam täies ulatuses sirgeks minna, siis see ennustus on nüüd ümber lükatud.
Alateadlik hirm
«Kõige tähtsam, et käel on liikuvus olemas. Külmaga muutuvad sõrmed küll jõuetuks ja tundetuks, aga nii kaua kuni lenkstangist suudan hoida ja pidurdada, on kõik hästi,» selgitas Kangert, kelle küünarliigest toetab kaks pikka metallplaati.
Mõistagi jätab sedavõrd raske kukkumine jalgratturile jälje. Erandiks ei ole ka Kangert, kes närvilistes olukordades on varasemast tähelepanelikum. Paraku võib liigne tähelepanelikkus hõlpsalt muutuda kramplikuks olekuks. Võistlussituatsioonis võib see tähendada seda, et laskumise alguses on Kangert pundi ees, laskumise lõpus aga täitsa taga. «Rahumeeli võib nii 30–40 sekundit kaduma minna,» tõdes Kangert.
Kuidas aga alateadlikust hirmust lahti saada? «Ise olen mõelnud, et võib-olla peaksin hakkama krossirattaga laskumisi sõitma. Ma ei karda otseselt kukkumist, aga instinktiivselt hoian kätt tagasi,» lausus Kangert, lisades, et praegune olukord häirib teada.
Eestlase hinnangul on eelkõige tegu tehnilise probleemiga, mistõttu ei ole ta kindel, et näiteks spordipsühholoog teda aidata suudaks. «Ratta valitsemine ei sõltu ainult peas toimuvast,» selgitas ta.
Võistluskarussellile naasis Kangert veebruari keskel Omaani velotuuril, nüüdseks on selja taga ka Tirreno-Adriatico tuur. «Võrreldes eelmise hooaja sama ajaga on seis palju parem. Ma pole praegu veel säranud, aga sellel on omad objektiivsed põhjused,» ütles Kangert, kel selja taga ohtrad talvised treeningud. Eelduste kohaselt võiks Kangert konkurentidega võrreldes paremas vormis olla hooaja teises pooles.
Suurtuuridest on praeguseks selge, et kindlasti osaleb eestlane maikuus toimuval Giro d’Italial. Tegu on Kangerti jaoks ilmselt meelepäraseima suurtuuriga. Tänavu osaleb ta Itaalia velotuuril juba kuuendat korda.
Astana liider Girol on 24-aastane Colombia rattur Miguel Ángel López, kelle heaks teeb Kangert meeleldi tööd. «Ööbisin Tirreno-Adriatico velotuuril temaga ühes toas. Kihvt on näha, et minust nii palju noorem rattur on sedavõrd sihikindel, motiveeritud ja töökas. Ta on tohutu talent ja mina temas ei kahtle,» ütles Kangert. Samal ajal üritab eestlane mõelda ka oma kohale üldarvestuse. «Mul on Girol lõpetamata asju.»
Tõenäoliselt osaleb Kangert sel aastal veel ühel suurtuuril. Kas selleks on Prantsusmaa või Hispaania velotuur, pole teada. «Mulle lubati pärast Girot üllatust. Väga palju rohkem neid üllatusi olla ei saa,» ütles Kangert.
Võimalus esile kerkida
Kui Vändrast pärit jalgrattur osalebki Touril, siis tema enda sõnul poleks see sugugi paha variant. Nimelt jääb tänavu Itaalia ja Prantsusmaa velotuuri vahele 40 päeva, mis on piisavalt pikk aeg taastumiseks ja mõlemal velotuuril hästi sõitmiseks.
Tänavust Astana meeskonda hindab Kangert mullusest mitmekülgsemaks. Kindlat liidrit neil ei ole, mis omakorda tähendab, et paljudel sõitjatel on võimalus, aga ka kohustus teatud võistlustel tulemust püüda. «Minu jaoks on see uus olukord, aga kui vorm lubab, olen igati valmis.»
Kui suurtuure on eestlane alati hinnanud, siis järjest enam pakuvad talle huvi ka klassikud. «31 on selleks paras vanus. Aastad lähevad kiiresti ning pean tõsiselt mõtlema tulemuste peale, mitte ainult suurtuuridel abilise rollis olemisele.»
Samas ei kujuta Kangert endale asju ette. Näiteks räägib praegu Astana lepingu viimast aastat täitva Kangerti mänedžer eri tiimidega, kuid liidrikohta eestlane ei nõua. «See ei ole minu roll. Ma ei ole selles hea ja ma tean seda. Olen päris palju suuri kapteneid kõrvalt näinud ning mul jääb füüsiliselt sellest rollist puudu. Ega mu iseloomu miski enam ei muuda.»
Hooaja lõpus kavatseb Kangert startida ka Austrias toimuvatel maailmameistrivõistlustel. Tänavune raske rada võiks talle hästi sobida. Samuti kuuluvad Astana profi plaanidesse grupisõidu Eesti meistrivõistlused, mis toimuvad juuni lõpus Otepääl. «Eesti mõttes on seal olud vaheldusrikkad. Teoreetiliselt peaks mulle see võistlus ka ajaliselt sobima.»
Kukkumine rikkus hooaja alguse
Veebruari alguses Colombia velotuuril kukkunud ning rannet vigastanud profirattur Mihkel Räim on sunnitud pidama ootamatult pikaks veninud vigastuspausi.
Kolmandat hooaega Israel Cycling Academys sõitev 24-aastane eestlane kukkus üsna tüüpilises võistlusolukorras. 1,5 km enne finišit oli ta oma meeste taga peidus, tema meeskond vajus veidi liiga taha, eespool kaotas keegi tasakaalu ning kokkupõrge sai tõeks. Kukkumise taaselustas Räim videosalvestise abil, õnnetuse hetkest ei mäleta ta ise midagi.
«Teised olid koos minu rattaga kümme meetrit minust ees pool, mina olin kuskil tee keskel taga pool. Ei mahu pähe, kuidas ma nii kaugele kukkusin,» meenutas ta.
Räim murdis kukkumisega randmes lodiluu, kuid see avastati tal alles kolm nädalat pärast õnnetust. Seetõttu venibki eestlase võistluspaus oodatust pikemaks. Ta loodab tagasi võistluskarussellile naasta aprilli keskel, kuid mingit garantiid pole.
Tänavune hooaeg on Saaremaa mehele tähtis ka seetõttu, et alates 31. detsembrist lõppeb tema leping Israel Cycling Academyga. «Olukord oleks parem, kui ma oleks praegu võistelda saanud, aga agent tegeleb asjadega ja minu pea on selle arvelt rohkem puhanud. Usun, et saan ka oma eelmise aasta tulemustega kuhugi koha.»
Allikas: sport.postimees.ee
