August paneb rattad käima! Märtsis võistluspausile sunnitud jalgratturid naasevad augustis rahvusvahelisele areenile. Viis Eesti profiratturit astusid teispäeval ajakirjanike ette ning mõtisklesid Õhtulehe palvel selle üle, mis peaks sportlikus plaanis tänavu juhtuma, et mehed saaksid aastaga 2020 rahule jääda.
„Ega praegugi saa 2020. aastas pettunud olla. Veebruaris ja märtsis tegin oma elu ühe parema hooaja alguse. Ettevalmistus läks superhästi. Sain erakordselt terve talve perega Hispaanias veeta, ka laps käis seal koolis. Viimastest kuudest võtan samuti kõik hea kaasa – kolm kuud kodus üksteise närve süüa oli päris õpetlik.
Hooaja alguses oli mul kolm peamist eesmärki. Üks neist on tehtud – Paris-Nice’i velotuuril olin kaheksas ehk siis seal läks hästi. Teine eesmärk on augusti alguses toimuv Le Dauphiné Libéré ja kolmas Tour de France. Kui need kolm saavad hästi selja taha, siis on minu jaoks hooaeg tehtud ning oktoobrist või novembrist on üsna ükskõik.
Viimasel kolmel kuul olen treeninud samamoodi, nagu tehti aastatel 1999-2009. Mul polnud võimsusmõõtjat ja treenisin pulsi järgi. Tagasi juurte juurde! Tulin Hispaaniast nii järsku tagasi, et ei saanud ratast kaasa võtta. Alguses ju mõtlesin, et lähen sinna kohe-kohe tagasi, kuid periood aina pikenes. Kuni tänaseni olen Eestis. Tiim ei saanud esialgu mulle ratast saata, sest nad ei tohtinud väljas liikudagi. Esimesed paar kuud oli see paratamatus. Viimase kuu jooksul olen jälle lootnud, et kohe pääsen Hispaaniasse tagasi.
Aga tuleb välja, et saab ka ilma võimsusmõõtjata! Treener oli sellega nõus – arvan, et see oli tema jaoks huvitav väljakutse. Viimased neli-viis päeva olen jälle mõõtjat kasutanud ja numbrid on ootuspärased või isegi natukene paremad. See oli väga põnev periood. Kas nii saab trenni teha? See oli äge! Kui endiselt meeldib ka niimoodi treenida, siis vist võib edasi tiksuda!“
„Võitudest ma otseselt ei unistagi. Ma polegi kunagi olnud suur võitja. Tõsi, mõned väärtuslikumad poodiumikohad võiks ikka tulla… Suurtuuridest rääkides, siis seal loevad ikkagi vaid etapivõidud. Kui õnnestuks üks selline juurde saada, siis oleks lihtsalt mega!“
Loe lähemalt https://sport.ohtuleht.ee/1004647/galerii-tanel-kangert-kolm-kuud-kodus-uksteise-narve-suua-oli-paris-opetlik-
