Möödunud nädalavahetusel Prantsusmaal peetud Tour de France rahvasõidul L’Étape du Tour osales 12 993 ratturit, kusjuures eestlasi võis registreerujate hulgas lugeda üles üle 100. Kiireimana seljatas 169 km trassi prantslane Victor Lafay ajaga 5:15,52.
Klubi Tartu Maraton vedaja Indrek Kelk tegi spordipeol kaasa neljandat korda ning temal kulus raja läbimiseks aega 7 tundi ja 20 minutit. „Esimest korda elus jäin rajal seisma ning puhkasin jalga, jaks sai otsa, kuigi olen varasemalt ju isegi palju hullemate mägede otsas turninud,” tõdes Kelk ja lisas „Tehniline ettevalmistus polnud piisavalt hea, ei raatsinud üheks sõiduks rattale lisakassetti soetada, kuigi teadsin, et läheb raskeks. Oleks võinud selle kulutuse siiski ära teha.”
Elamusega jäi spordimees enam kui rahule. „Mulle kui Tour de France’i fännile on tegemist ikoonilise sõidu ja hea võimalusega oma tagumikuga ühe etapi võlu ja valu ära tunda. Rohkem on küll seda viimast, aga eks ka valul on omad võlud. Juba need tohutult ilusad vaated pakuvad emotsionaalselt tohutult palju. Hiljem on väga äge kodus teleka ees istuda, kohti ära tunda, meenutada ja vaadata, kuidas profid samal rajal üksteiselt mõõtu võtavad. Mul on selle päeva ootuseks Prantsusmaalt varutud proviant valmis pandud.”
Esimest korda sattus Kelk aastast 1993 peetavale rahvasõidule tänu Tõnu Pekile seitse aastat tagasi. „Võtan seda omal moel ka õppereisina ning võib julgelt väita, et Klubi Tartu Maraton üritused on L’Étape du Tour’i mõjutustega. Üks väga vinge asi, mida minusugused saavad kogeda on suletud trassil turvaliselt liikumine. Mäest alla ümber pimeda nurga kihutades ei pea kartma, et sealt keegi vastu tuleb. Tugevalt hakkab silma ka riigi panus turvalisuse tagamiseks – jõustruktuurid on väljas, erafirmad seda teenust ei paku. Eestis tunneme oma võistlustel just sellest kõige enam puudus.”
Kes soovib L’Étape du Touril osaleda, peab Kelgu soovitusel võistluseks nii maantee- kui maastikurattal korralikult valmistuma. „Eestis on maanteerattal pikalt mäest laskumist väga keeruline õppida, see tuleks võimalusel mõnes välismaa rattalaagris järele proovida. Oluline on ka oskus grupis sõita. Kodus annab hea ettevalmistuse kohalikel rattavõistlustel osalemine. Maastikumaratonid on kohati Tour de France’i etapist intensiivsemadki, viimane on tegelikult natuke nagu matk, mille teevad raskeks pikad tõusud. Eestis tead juba ette, et mägi ei kesta väga kaua ning siin on pingutuse osas väga palju lihtsam üle piiri minna. Ratta tehnilisele valitsemise oskusele annab maastikul ukerdamine väga palju juurde, spurte ja kiirendusi on seal ka rohkem,” tõdes Kelk, kes on viimastel aastatel piirdunud vaid ühe kuni kahe maastikurattamaratoniga aastas.
Selle nädala pühapäeval toimuvaks Rakke rattamaratoni 49 km põhidistantsiks valmistuv ja elus esimest korda L’Étape du Tour’il kaasa teinud Markko Karu pidas seda põnevaks kogemuseks. „Pea 15 000 registreerujaga võistlusel on väga uhke sõita. Läksin kohale ilma igasuguse ettekujutuseta, mis saama hakkab. Sõitsin enesetunde järgi, ent läksin jõuvarude hindamisel ikkagi alt: võtsin kahe mäe vahel oleval tasasel lõigul punti brittidest imemeestega, kellega tegin meist ees sõitnud grupi püüdmiseks kaasa 45 km/h karusselli. Eesmärk õnnestus, tunne oli hea, kuid järgmisel tõusul olin täiesti tühi ning liikusin kiirusel 6 km/h, mis pole jalutamise tempost väga palju kiirem. Mööduvate kaasratturite foonil oli sel hetkel üsna abitu tunne,” meenutas Karu.
Rattur tõdes, et tegelikult ongi Eestis siledal maal treenides selliseks sõiduks päris keeruline valmistuda. „Raske prognoosida, kui kiiresti ja kaugele sa sõita jaksad ja palju tõusudel energiat kulub. Lisaks sõidan tavaliselt ainult maastikusõite ja kahe-kolmetunnisel maratonil on mul enamasti oma jõuvarudest hea ülevaade. Üle viie tunni sõites pead jälgima ennekõike numbreid ja end tagasi hoidma, kuna finišini jääv vahemaa ning selle läbimisele kuluv energia ei ole mägedes ja tasasel maal samad.”
Järgmisel aastal Prantsusmaal toimuval Tour de France’i rahvasõidul osalemise osas pole ta veel otsust langetanud. „Pika sõidu hea enesetundega läbimine on asi, mida on ilma sarnastes oludes treenimata keeruline paremaks saada. Peangi kaaluma, mida ma veel selle sõidu raames kogeda sooviks ja kui suureks pingutuseks ma selle nimel valmis olen,” ütles Karu, kelle L’Étape du Tour’i lõpuajaks fikseeriti 7:24,01.
Eestimaal saab rattasõitu nautida 15. juulil Škoda Laagri 18. Rakke rattamaratonil. Rajameister on osalejatele ettevalmistanud 49 km ja 19 km distantsid. Kuni 10-aastased tulevased rattatähed on oodatud lastesõitudele.
Spordisündmuse ajakava:
9:00 – 11:30 registreerimine, numbrite väljastamine (Noorte- ja matkasõidul kuni 12:50)
12:00 – 49 km põhisõidu start
12:05 – Saare Lastesõidud
13:15 – 19 km noorte- ja matkasõidu start
15:30 – autasustamine
16:30 – finiši sulgemine
