Alates 2012. aastast Rahvusvahelise Jalgratturite Liidu (UCI) kalendrivõistluseks olnud Balti Keti Velotuuri (Baltic Chain Tour) tänavu ei toimu.
Raske südamega tehtud otsus sündis käesoleval nädalal, napilt kuu aega enne velotuuri algust. Läti korraldaja tõstis käed üles ning andis Eesti ja Leedu kolleegidele teada, et nemad pole suutelised oma etappi läbi viima. Nii Läti kui tegelikult ka Leedu riiklikud rahastajad venitasid pikalt vastamisega,
kas ja millises ulatuses rahvusvahelist spordiüritust toetatakse. Lätlaste hilja saabunud vastusest selgus, et rahastustaotlusest rahuldatakse alla poole, sponsoreid polnud võimalik nii lühikese ajaga enam lisaks hankida.
„Meie õnn ja õnnetus on see, et me korraldajatena sõltume üksteisest. Ühest küljeston see kahtlemata hea, paneme kolmekesi seljad kokku ja teeme suurema projekt teoks, kui eraldi suudaks. Teiselt poolt, kui ühel läheb midagi nihu, tõmbab see teised ka kaasa,“ sõnas Eesti korraldaja ja Balti Keti Velotuuri peaideoloog Allar Tõnissaar. „Siinkohal tahan ma kiita Eesti-poolset rahastusmudelit, mis on väga hästi toiminud viimased kolm-neli aastat. Me teame juba jaanuarist saadik, kui palju projekt riiklikest allikatest tuge saab. Me ei pea asju tegema viimasel minutil. Saame sõlmida õigeaegselt kokkulepped kohalike omavalitsustega, mida võistlustrassid läbivad, sõlmida kooskõlastused Maanteeametiga ning teha muud vajalikud toimingud,“ lisas Tõnissaar. Samas tunnistab ta, et Balti Keti Velotuuri kui
märgilise poliitilise sündmuse ajaloomälus elushoidja rahastamiseks tuli sellest ka peaministrite tasemel rääkida. “Erinevalt oma naabritest on eesti viimased aastad korraldanud 2 etappi, ning olime sama valmis kordama ka tänavu. Oleme kahel korral teinud koostööd ka Soomega, Tõnissaar annab mõista, et tegelikult võiks ja peaks selliste ürituste puhul kolme riigi poliitikud langetama ühise otsuse pikemaks ajaks kui üks aasta. See oleks reaalne koht koostööks. „Tuuril on märgiline nimi. Noorem generatsioon saab samuti teada, mis see Balti kett ikkagi oli. Seda on ausalt öeldes päris palju küsitud.
Velotuuril on aastate jooksul võistelnud rohkelt välismaalasi maailma igast nurgast, kellele see üritus on muuhulgas avanud ka Balti riikide lähiajalugu. See on hea võimalus meie minevikku tutvustada ja ma julgeks öelda, et mitte eriti kulukalt. Poliitilisele aspektile lisandub mõistagi ka sportlik pool, sest UCI
kalendrivõistlustelt saadavad punktid aitavad riikidel kvalifitseeruda tiitlivõistlustele. Ühtlasi annab UCI 2.2 kategooria velotuuridel võistlemine noortele talentidele hea võimaluse arenguks.” Praegustest maailma tippratturitest on Balti Keti Velotuuril võistelnud näiteks Mathieu van der Poel, Dylan Groenewegen, Phil Bauhaus ja nii mõnedki teised. Kadalipu on korduvalt läbinud ka meie enda praegused rahvusvahelise klassi mehed Mihkel Räim, Martin Laas ja Peeter Pruus. Ka Läti ja Leedu nimekad sõitjad Raimondas Rumšas, Ramunas Navardauskas, Aleksejs Saramotins ja teised on kolme Balti riigi ühisel jõuproovil osalenud. „Kindlasti ei viska me korraldajatena püssi põõsasse,“ vihjab Tõnissaar. „UCI-lt saame küll trahvi kaela, aga loodetavasti muid karistusi ei rakendata. UCI kalendriplaanist väljatõstmine tähendaks märksa tõsisemat hoopi. Eks me istume kõigi osapooltega õige pea maha ja arutame edasisi samme. Mina näen küll, et Balti Keti Velotuuril on meie regioonis tähelepanuväärne roll ja seda tuleks elus hoida.”
