Maastik
Esimene maastikuratta võistlus korraldati USA-s kaheksakümnendate alguses. Sellest ajast on distsipliin kasvanud ja populaarsust kogunud igast küljest. Esimesed Maailma Meistrivõistlused, kinnitatuna UCI poolt, toimusid 1990. aastatel.
Maastikurattal on neli erinevat suunda: olümpiakross; maastikuratta maraton; downhill; four-cross; eraldi alana toome maastiku all välja ka cyclo-crossi.
Maastikusõit peab toimuma looduslikul maastikul, ei tohi sisaldada kunstlikke takistusi ning peab valdavas osas olema läbitav rattalt maha tulemata. UCI on välja toonud 7 erinevat ametlikku maastikusõidu võistlusala, milleks on:
• Olümpiaformaat – starditakse ühisstardist ja sõidetakse vähemalt 5–9 km ringidel, võistluse kestus on kuni 2 h 15 min. Võistlustrass peab sisaldama erineva raskusastme, reljeefi , tehnilise nõudlikkuse ja pinnasega rajalõike.
• Maraton – võistlus ühisstardist 3–4 h ja 60–120 km, mille trassil ei tohi olla kattuvaid rajalõike.
• Punktist-punkti sõit ehk ralli – analoog maratonile, kuid distants võib olla lühem 25–60 km.
• Lühirajasõit – sõit ühisstardist 1–5 km ringil, kestvusega kuni 1 h, võib sisaldada kunstlikke või looduslikke takistusi, kui need ei kujuta ohtu võistlejate tervisele. Reeglina jääb lühiraja võistlustel sõidetava ringi pikkus ajaliselt 2–5 min. vahele ning kogu võistluse kestus 20–30 min. piiridesse. Lühiraja sõitude alaliigiks on mägirattasprindid, mis võivad toimuda alla 1 km ringil ja kus ühe sõidu kogukestus jääb alla 5 min. Sprindid algavad ajasõitudega ja jätkuvad 2–8- liikmeliste väljalangemissõitudega, kus võitjad kohtuvad lõpuks finaalis.
• Individuaalstardist sõit – eraldistart maastikul pikkus 5–25 km.
• Meeskonnavõistlus ehk teatesõit – kus võistkonna moodustavad sama või erinevate võistlusklasside sportlased. Sõidetakse kuni 9 km ringidel ning võistkonna liikmed läbivad ringe kordamööda, kusjuures vahetuse üleandmise momendil peavad võistlejad kindlaksmääratud vahetusala jooksul olema füüsilises kontaktis. Ühisstardist alanud võistluse võitjaks tuleb võistkond, kelle viimase vahetuse sõitja ületab finišijoone esimesena.
• Mitmepäevasõit – analoog maanteesõidu velotuurile.
Eesti meistrivõistlused 2022. aastal:
- P 10.07.2022 EMV mäestlaskumises (DHI), Kütioru info
- L-P 23-24.07.2022 EMV olümpiakrossis (XCO), Otepää info
- L 06.08.2022 EMV maastikumaratonis/ E-Piim 19. Kullamaa Rattamaraton (XCM), Kullamaa info
- P 28.08.2022 EMV teatekrossis (XCO), Jõulumäe Tervisespordikeskuses info
- L 22.10.2022 EMV cyclo-crossis, Pärnu info
Olümpiakross (inglise keelne lühend – XCO) on ainus olümpiamängude kavas olev maastikuratta võistlusdistsipliin. Võistlusklasside kaupa ühisstardist toimuvad võistlussõidud toimuvad 4-6km ringidel.
Maastikukrossimaraton (inglise keelne lühend XCM) sõidetakse 60-120km pikkusel rohkete tõusumeetritega maastikurajal.
Mäestlaskumine (inglise keelne lühend DHI) on võistlus kella vastu, kus võistleja peab läbima kiired ja tehnilised lõigud. Rattur peab näitama julgust ja ka täpseid tehnilisi oskusi, et läbida erinevaid looduslikke takistusi.
Järva-Jaanis peetud Epiim Rattapäeval võidutses neljandat korda läbi viidud rattavahetusega sõidus Markus Pajur. Parim naine oli Merili Sirvel. Rattavahetusega sõidus tuleb osalejatel esmalt startida 50-kilomeetrisel Järva Rattamaratonil ning seejärel 40-kilomeetrisel Järva-Jaani Rattarallil. Esikoha teenis päev varem Soomes FNLD GRVL võistlusel võidutsenud Markus Pajur ajaga 2:56.09, edestades finišijoonel Gert Kivistikku ja Lauri Tamme. Neljandaks jäeti Gert […]
Itaalias Val di Soles peetud maastikuratturite neljandal maailma karika sarja etapil pälvis Eesti parim naisrattur Janika Lõiv olümpiakrossis 33. koha. Teise järjestikuse MK-etapivõidu teenis valitsev maailmameister Pauline Ferrand Prevot (Ineos Grenadiers) ajaga 1:21.04. Lühirajasõidus võidutsenud hollandlanna Puck Pieterse (Alpecin-Deceuninck) kaotas talle 50 sekundiga ning Lõuna-Aafrika Vabariigi rattur Candice Lill ühe minuti ja 13 sekundiga. Lõiv […]
Kiviõli Seikluskeskuses peetud mäestlaskumise Eesti meistrivõistlustel võidutses eliitmeeste klassis Armin Pilv, parim meesjuunior oli Mark Peterson ja parim masters klassi sõitja Tõnis Talv. Päikseline ilm tõi Kiviõli Seikluskeskuse mäe peale rohkelt rahvast ja korraliku šõu. Päeva kangelaseks osutus Armin Pilv, kes meeste eliitklassis sõitis päeva kiireima aja (1.26.1), edestades teise koha pälvinud Robert Johansoni 0,83 […]
Soomes Lahtis peetud populaarsel 177-kilomeetrisel FNLD GRVL graveli võistlusel pälvis võidu Eesti- ja Põhjamaade meister Markus Pajur. Pajur (4:51.43) edestas finišijoonel taanlast Tobias Mörch Kongstadi, sakslast Frederik Rassmanni, Siim Kiskoneni, belglast Greg Van Avermaeti ja itaallast Asbjorn Hellemoset. „Läksin starti võidumõtetega. Teadsin, et konkurents on tugev, seega üritasin ennast sõidu algul pigem säästa. Kuskil sõidu […]
Itaalias Val di Soles peeti mäestlaskujate maailma karika sarja etapp. Meesjuunioride konkurentsis võistlev Riko Mäeuibo kukkus kvalifikatsioonis ja pidi leppima 60. tulemusega. Mäeuibo läbis esimese vaheaja 16. ajaga, kuid seejärel kukkus, mis jättis ta kvalifikatsioonis 60. kohale, kaotades eelsõidu kiireimale, prantslasele Max Alranile (3.56,538) 37,171 sekundiga. „Võistlusega ei saa rahul olla. Peale kukkumist ei saanud […]
