Maastik
Esimene maastikuratta võistlus korraldati USA-s kaheksakümnendate alguses. Sellest ajast on distsipliin kasvanud ja populaarsust kogunud igast küljest. Esimesed Maailma Meistrivõistlused, kinnitatuna UCI poolt, toimusid 1990. aastatel.
Maastikurattal on neli erinevat suunda: olümpiakross; maastikuratta maraton; downhill; four-cross; eraldi alana toome maastiku all välja ka cyclo-crossi.
Maastikusõit peab toimuma looduslikul maastikul, ei tohi sisaldada kunstlikke takistusi ning peab valdavas osas olema läbitav rattalt maha tulemata. UCI on välja toonud 7 erinevat ametlikku maastikusõidu võistlusala, milleks on:
• Olümpiaformaat – starditakse ühisstardist ja sõidetakse vähemalt 5–9 km ringidel, võistluse kestus on kuni 2 h 15 min. Võistlustrass peab sisaldama erineva raskusastme, reljeefi , tehnilise nõudlikkuse ja pinnasega rajalõike.
• Maraton – võistlus ühisstardist 3–4 h ja 60–120 km, mille trassil ei tohi olla kattuvaid rajalõike.
• Punktist-punkti sõit ehk ralli – analoog maratonile, kuid distants võib olla lühem 25–60 km.
• Lühirajasõit – sõit ühisstardist 1–5 km ringil, kestvusega kuni 1 h, võib sisaldada kunstlikke või looduslikke takistusi, kui need ei kujuta ohtu võistlejate tervisele. Reeglina jääb lühiraja võistlustel sõidetava ringi pikkus ajaliselt 2–5 min. vahele ning kogu võistluse kestus 20–30 min. piiridesse. Lühiraja sõitude alaliigiks on mägirattasprindid, mis võivad toimuda alla 1 km ringil ja kus ühe sõidu kogukestus jääb alla 5 min. Sprindid algavad ajasõitudega ja jätkuvad 2–8- liikmeliste väljalangemissõitudega, kus võitjad kohtuvad lõpuks finaalis.
• Individuaalstardist sõit – eraldistart maastikul pikkus 5–25 km.
• Meeskonnavõistlus ehk teatesõit – kus võistkonna moodustavad sama või erinevate võistlusklasside sportlased. Sõidetakse kuni 9 km ringidel ning võistkonna liikmed läbivad ringe kordamööda, kusjuures vahetuse üleandmise momendil peavad võistlejad kindlaksmääratud vahetusala jooksul olema füüsilises kontaktis. Ühisstardist alanud võistluse võitjaks tuleb võistkond, kelle viimase vahetuse sõitja ületab finišijoone esimesena.
• Mitmepäevasõit – analoog maanteesõidu velotuurile.
Eesti meistrivõistlused 2022. aastal:
- P 10.07.2022 EMV mäestlaskumises (DHI), Kütioru info
- L-P 23-24.07.2022 EMV olümpiakrossis (XCO), Otepää info
- L 06.08.2022 EMV maastikumaratonis/ E-Piim 19. Kullamaa Rattamaraton (XCM), Kullamaa info
- P 28.08.2022 EMV teatekrossis (XCO), Jõulumäe Tervisespordikeskuses info
- L 22.10.2022 EMV cyclo-crossis, Pärnu info
Olümpiakross (inglise keelne lühend – XCO) on ainus olümpiamängude kavas olev maastikuratta võistlusdistsipliin. Võistlusklasside kaupa ühisstardist toimuvad võistlussõidud toimuvad 4-6km ringidel.
Maastikukrossimaraton (inglise keelne lühend XCM) sõidetakse 60-120km pikkusel rohkete tõusumeetritega maastikurajal.
Mäestlaskumine (inglise keelne lühend DHI) on võistlus kella vastu, kus võistleja peab läbima kiired ja tehnilised lõigud. Rattur peab näitama julgust ja ka täpseid tehnilisi oskusi, et läbida erinevaid looduslikke takistusi.
Rahvusvaheline Jalgratturite Liit (UCI) ja Warner Bros avalikustasid 2023. aasta maastikuratturite maailma karika sarja kalendri. Märkimisväärseim sündmus kalendris on kindlasti see, et 7.-17. septembrini kohtuvad Prantsusmaal Haute-Savoie piirkonnas kõik erinevate distsipliinide maastikuratturid, sest kümne päeva jooksul peetakse nii olümpiakross (XCO), lühirajasõit (XCC), mäestlaskumine (DHI), maastikumaraton (XCM), enduro (EDR) kui e-enduro (EDR-E). „Meil on kõigil veel […]
Cyclo-crossi maailma karika sarja kümnes etapp sõideti Itaalias Val di Soles lumistes oludes. Kaootilise meeste võistluse võitis Michael Vanthourenhout (Pauwels Sauzen – Bingoal) ning naiste seas oli parim Puck Pieterse (Alpecin – Deceuninck). Eliitmeeste sõidus sai parima stardi Kevin Kuhn (Tormans Cyclo Cross Team), kuid ei läinud kaua, et Vanthourenhout võttis juhtpositsiooni enda kätte. Duoga […]
Eesti Olümpiakomitee avas „Aasta sportlane 2022“ rahvahääletuse. Oma soosikute poolt aasta meessportlase, aasta naissportlase, aasta võistkonna ja aasta treeneri valimisel saab hääletada kuni 25. detsembri hilisõhtuni aadressil aastasportlane.eok.ee. Laureaadid tehakse teatavaks 30. detsembril Alexela kontserdimajas toimuval „Spordiaasta Tähed 2022“ auhinnagalal. Aasta sportlane 2022 valimisel osalevad spordiorganisatsioonid, spordiajakirjanikud ja rahvas. Lisaks silmapaistvamate sportlaste ja treenerite tunnustamisele […]
Euroopa Jalgratturite Liit avaldas 2022. aasta riikide- ja medalite edetabeli. Eesti jalgratturid võitsid tänavu EM-idelt mäletatavasti ühe kuld- ja ühe pronksmedali. Seejuures ei ole arvestatud seeniorklassi sportlaste tulemusi. Eestile teenis Euroopa meistri tiitli Riko Mäeuibo, kes võidutses mäestlaskumises U15 vanuseklassis ning pronksmedali sai kaela aga Eesti juunioride teatevõistkond koosseisus Elisabeth Ebras, Laura Lizette Sander, Lauri […]
Pühapäeval, 11. detsembril selgusid Prantsusmaal Dunkirki linnas jalgrattaspordi rannasõidu Euroopa meistrid. Eliitnaiste klassis võidutses hollandlanna Tessa Neefjes ning eliitmeeste klassis hollandlane Coen Vermeltfoort. Peamiselt rannaliival kulgenud võistlusel mõõdeti Neefjesi võiduajaks üks tund, 38 minutit ja 35 sekundit. Ta edestas hõbemedali kaela saanud kaasmaalannat Nina Kessleri vaid nelja sekundiga. Pronksi teenis belglanna Joyce Vanderbeken. Meeste seas […]
