Maastik
Esimene maastikuratta võistlus korraldati USA-s kaheksakümnendate alguses. Sellest ajast on distsipliin kasvanud ja populaarsust kogunud igast küljest. Esimesed Maailma Meistrivõistlused, kinnitatuna UCI poolt, toimusid 1990. aastatel.
Maastikurattal on neli erinevat suunda: olümpiakross; maastikuratta maraton; downhill; four-cross; eraldi alana toome maastiku all välja ka cyclo-crossi.
Maastikusõit peab toimuma looduslikul maastikul, ei tohi sisaldada kunstlikke takistusi ning peab valdavas osas olema läbitav rattalt maha tulemata. UCI on välja toonud 7 erinevat ametlikku maastikusõidu võistlusala, milleks on:
• Olümpiaformaat – starditakse ühisstardist ja sõidetakse vähemalt 5–9 km ringidel, võistluse kestus on kuni 2 h 15 min. Võistlustrass peab sisaldama erineva raskusastme, reljeefi , tehnilise nõudlikkuse ja pinnasega rajalõike.
• Maraton – võistlus ühisstardist 3–4 h ja 60–120 km, mille trassil ei tohi olla kattuvaid rajalõike.
• Punktist-punkti sõit ehk ralli – analoog maratonile, kuid distants võib olla lühem 25–60 km.
• Lühirajasõit – sõit ühisstardist 1–5 km ringil, kestvusega kuni 1 h, võib sisaldada kunstlikke või looduslikke takistusi, kui need ei kujuta ohtu võistlejate tervisele. Reeglina jääb lühiraja võistlustel sõidetava ringi pikkus ajaliselt 2–5 min. vahele ning kogu võistluse kestus 20–30 min. piiridesse. Lühiraja sõitude alaliigiks on mägirattasprindid, mis võivad toimuda alla 1 km ringil ja kus ühe sõidu kogukestus jääb alla 5 min. Sprindid algavad ajasõitudega ja jätkuvad 2–8- liikmeliste väljalangemissõitudega, kus võitjad kohtuvad lõpuks finaalis.
• Individuaalstardist sõit – eraldistart maastikul pikkus 5–25 km.
• Meeskonnavõistlus ehk teatesõit – kus võistkonna moodustavad sama või erinevate võistlusklasside sportlased. Sõidetakse kuni 9 km ringidel ning võistkonna liikmed läbivad ringe kordamööda, kusjuures vahetuse üleandmise momendil peavad võistlejad kindlaksmääratud vahetusala jooksul olema füüsilises kontaktis. Ühisstardist alanud võistluse võitjaks tuleb võistkond, kelle viimase vahetuse sõitja ületab finišijoone esimesena.
• Mitmepäevasõit – analoog maanteesõidu velotuurile.
Eesti meistrivõistlused 2022. aastal:
- P 10.07.2022 EMV mäestlaskumises (DHI), Kütioru info
- L-P 23-24.07.2022 EMV olümpiakrossis (XCO), Otepää info
- L 06.08.2022 EMV maastikumaratonis/ E-Piim 19. Kullamaa Rattamaraton (XCM), Kullamaa info
- P 28.08.2022 EMV teatekrossis (XCO), Jõulumäe Tervisespordikeskuses info
- L 22.10.2022 EMV cyclo-crossis, Pärnu info
Olümpiakross (inglise keelne lühend – XCO) on ainus olümpiamängude kavas olev maastikuratta võistlusdistsipliin. Võistlusklasside kaupa ühisstardist toimuvad võistlussõidud toimuvad 4-6km ringidel.
Maastikukrossimaraton (inglise keelne lühend XCM) sõidetakse 60-120km pikkusel rohkete tõusumeetritega maastikurajal.
Mäestlaskumine (inglise keelne lühend DHI) on võistlus kella vastu, kus võistleja peab läbima kiired ja tehnilised lõigud. Rattur peab näitama julgust ja ka täpseid tehnilisi oskusi, et läbida erinevaid looduslikke takistusi.
Eesti Olümpiakomitee kutsub Eesti spordirahvast 6. aprillil toimuva valge kaardi päeva raames liikuma ja liituma sõnumiga #üheskoos. Aktiivne eluviis toetab märkimisväärselt vaimset tervist ja füüsilist heaolu. Siiski selgub 2022. aastal Kultuuriministeeriumi tellitud liikumisuuringu tulemustest, et eestimaalastest on kehaliselt piisavalt aktiivsed vaid umbes 40% täiskasvanutest ning 25% lastest. Sagedaseim põhjus on motivatsioonipuudus. Näitamaks eeskuju, võta oma […]
Euroopa Jalgratturite Liit (UEC) andis Itaaliale õiguse korraldada 2023. aasta noorte maastikuratturite ja stayerite Euroopa meistrivõistlused. Noorte maastikuratturite EM peetakse 2.–6. augustini Toskaanas Lucca lähedal Il Cioccos ja stayerite EM 18.-19. juulini Veneetsia lähedal Pordenone’i velodroomil. Stayerid on trekisõitjad, kes võistlevad mootorrataste taga sõites. Seejuures on igal ratturil oma tempotegija. Euroopa Jalgratturite Liit soovib tänada […]
Tartu linn jagas koostöös Tartu Kultuurkapitaliga tartlastest sportlastele tippspordi stipendiumideks 40 000 eurot. Tartu tippspordi stipendiumi konkursile laekus 52 taotlust, mille seast valis viieliikmeline komisjon välja 23 stipendiaati. Stipendiumi said 12 noorsportlast (14-19aastased) ja 11 täiskasvanute vanuseklassi (20-aastased ja vanemad) sportlast, kelle hulgas ka kaks jalgratturit. Stipendiumikomisjoni kuulusid Tartu linnavalitsuse, Tartu Spordiliidu ja Tartu Kultuurkapitali […]
Jalgrattaspordimaailmas esimest korda toimunud elektroonilise hääletuse tulemusel valiti Cyclistes Professionnels Associes’ (CPA) ehk professionaalsete jalgratturite muredega seotud assotsiatsiooni presidendiks Adam Hansen. 41-aastane austraallane võtab ameti üle alates 2010. aastast CPA-d juhtinud Gianni Bugnolt ning on esimene assotsiatsiooni president väljaspoolt Euroopat. Siiani kaitses 2007 – 2020. aastal ka ise profiratturina tegutsenud Hansen ratturite huve Austraalias. „Üheks […]
Hispaanias Gavas korraldatud Copa Catalana Internacional BTT olümpiakrossi võistlusel pälvis Eesti valitsev meister Janika Lõiv (KMC MTB Racing Team) esimese koha. Vastvalminud pisikese pargi alal olnud rajal võidutses Lõiv ajaga 1:14.39. Tšehhitar Karla Štepanova (Ceska Sporitelna – Accolade Cycling Team) kaotas eestlannale 28 sekundiga ning kolmandana finišeerinud hispaanlanna Nuria Bosch Pico (BH Coloma Team) viie […]
