Maastik
Esimene maastikuratta võistlus korraldati USA-s kaheksakümnendate alguses. Sellest ajast on distsipliin kasvanud ja populaarsust kogunud igast küljest. Esimesed Maailma Meistrivõistlused, kinnitatuna UCI poolt, toimusid 1990. aastatel.
Maastikurattal on neli erinevat suunda: olümpiakross; maastikuratta maraton; downhill; four-cross; eraldi alana toome maastiku all välja ka cyclo-crossi.
Maastikusõit peab toimuma looduslikul maastikul, ei tohi sisaldada kunstlikke takistusi ning peab valdavas osas olema läbitav rattalt maha tulemata. UCI on välja toonud 7 erinevat ametlikku maastikusõidu võistlusala, milleks on:
• Olümpiaformaat – starditakse ühisstardist ja sõidetakse vähemalt 5–9 km ringidel, võistluse kestus on kuni 2 h 15 min. Võistlustrass peab sisaldama erineva raskusastme, reljeefi , tehnilise nõudlikkuse ja pinnasega rajalõike.
• Maraton – võistlus ühisstardist 3–4 h ja 60–120 km, mille trassil ei tohi olla kattuvaid rajalõike.
• Punktist-punkti sõit ehk ralli – analoog maratonile, kuid distants võib olla lühem 25–60 km.
• Lühirajasõit – sõit ühisstardist 1–5 km ringil, kestvusega kuni 1 h, võib sisaldada kunstlikke või looduslikke takistusi, kui need ei kujuta ohtu võistlejate tervisele. Reeglina jääb lühiraja võistlustel sõidetava ringi pikkus ajaliselt 2–5 min. vahele ning kogu võistluse kestus 20–30 min. piiridesse. Lühiraja sõitude alaliigiks on mägirattasprindid, mis võivad toimuda alla 1 km ringil ja kus ühe sõidu kogukestus jääb alla 5 min. Sprindid algavad ajasõitudega ja jätkuvad 2–8- liikmeliste väljalangemissõitudega, kus võitjad kohtuvad lõpuks finaalis.
• Individuaalstardist sõit – eraldistart maastikul pikkus 5–25 km.
• Meeskonnavõistlus ehk teatesõit – kus võistkonna moodustavad sama või erinevate võistlusklasside sportlased. Sõidetakse kuni 9 km ringidel ning võistkonna liikmed läbivad ringe kordamööda, kusjuures vahetuse üleandmise momendil peavad võistlejad kindlaksmääratud vahetusala jooksul olema füüsilises kontaktis. Ühisstardist alanud võistluse võitjaks tuleb võistkond, kelle viimase vahetuse sõitja ületab finišijoone esimesena.
• Mitmepäevasõit – analoog maanteesõidu velotuurile.
Eesti meistrivõistlused 2022. aastal:
- P 10.07.2022 EMV mäestlaskumises (DHI), Kütioru info
- L-P 23-24.07.2022 EMV olümpiakrossis (XCO), Otepää info
- L 06.08.2022 EMV maastikumaratonis/ E-Piim 19. Kullamaa Rattamaraton (XCM), Kullamaa info
- P 28.08.2022 EMV teatekrossis (XCO), Jõulumäe Tervisespordikeskuses info
- L 22.10.2022 EMV cyclo-crossis, Pärnu info
Olümpiakross (inglise keelne lühend – XCO) on ainus olümpiamängude kavas olev maastikuratta võistlusdistsipliin. Võistlusklasside kaupa ühisstardist toimuvad võistlussõidud toimuvad 4-6km ringidel.
Maastikukrossimaraton (inglise keelne lühend XCM) sõidetakse 60-120km pikkusel rohkete tõusumeetritega maastikurajal.
Mäestlaskumine (inglise keelne lühend DHI) on võistlus kella vastu, kus võistleja peab läbima kiired ja tehnilised lõigud. Rattur peab näitama julgust ja ka täpseid tehnilisi oskusi, et läbida erinevaid looduslikke takistusi.
17. augustil toimuvad Eesti meistrivõistlused maastikuratta maratonis, seekord Kose 7 järve rattamaratoni raames. Võistlus toimub Harjumaal, võistluskeskusega Paunküla Heaolukeskuses. Eesti meistrivõistlustel (EMV) on osalemisõigus vaid kehtivat litsentsi omavatel ratturitel. EMV-l osalemise tingimuseks on registreerimine Kose 7 Järve Rattamaratoni vastavale distantsile BOSCH Eesti Maastikurattasarja kodulehel https://iseteenindus.rattamaratonid.ee/. Kõik Kose 7 Järve Rattamaratonile (või kogu BOSCH Eesti Maastikurattasarjale), […]
Katarina Väljako pälvis Hispaanias Panticosal peetud mäestlaskumise Euroopa karikasarja kolmandal etapil Pro U19 naiste võistlusklassis teise koha. Väljako pälvis teise koha ajaga 4.03,213. Eestlanna jäi võitjale Sacha Millsile finaalis alla 12,478 sekundiga. “Finaal läks üldiselt hästi. Vigu eriti ei teinud, kuid sõitsin ikkagi natuke liiga ettevaatlikult. Päris rahule ei saa jääda,“ ütles Väljako Fun Timez […]
Inglane Thomas Pidcock võitis Pariisi olümpiamängudel maastikukrossis esimese koha. Kuldmedali sai ta samal alal kaela samuti kolm aastat tagasi Tokyos. Olümpiakulla saatus oli lahtine kuni lõpuringini, kus Pidcock oma paremuse maksma pani. Tiitlikaitsja finišeeris ajaga 1:26.22, edestades kodupubliku ees võistelnud Victor Koretzkyt üheksa ja Lõuna-Aafrika Vabariigi ratturit Alan Hatherlyd 11 sekundiga. Teisipäeval ja kolmapäeval on […]
Eesti parim naisrattur Janika Lõiv pälvis Pariisi olümpiamängudel naiste olümpiakrossis 19. koha. Võidu pälvis kodupubliku suureks rõõmuks valitsev maailmameister Pauline Ferrand-Prevot. Ferrand-Prevot sõitis Elancourti mäel peetud võistlusel konkurentidelt eest juba teisel ringil. Hõbemedali pälvis ameeriklanna Haley Batten (+2.57) ja pronksmedali Jenny Rissveds (+3.02). Lõiv kukkus teisel ringil laskumisel ning lõhkus amordi. 36 naise konkurentsis pälvis […]
