Maastik
Esimene maastikuratta võistlus korraldati USA-s kaheksakümnendate alguses. Sellest ajast on distsipliin kasvanud ja populaarsust kogunud igast küljest. Esimesed Maailma Meistrivõistlused, kinnitatuna UCI poolt, toimusid 1990. aastatel.
Maastikurattal on neli erinevat suunda: olümpiakross; maastikuratta maraton; downhill; four-cross; eraldi alana toome maastiku all välja ka cyclo-crossi.
Maastikusõit peab toimuma looduslikul maastikul, ei tohi sisaldada kunstlikke takistusi ning peab valdavas osas olema läbitav rattalt maha tulemata. UCI on välja toonud 7 erinevat ametlikku maastikusõidu võistlusala, milleks on:
• Olümpiaformaat – starditakse ühisstardist ja sõidetakse vähemalt 5–9 km ringidel, võistluse kestus on kuni 2 h 15 min. Võistlustrass peab sisaldama erineva raskusastme, reljeefi , tehnilise nõudlikkuse ja pinnasega rajalõike.
• Maraton – võistlus ühisstardist 3–4 h ja 60–120 km, mille trassil ei tohi olla kattuvaid rajalõike.
• Punktist-punkti sõit ehk ralli – analoog maratonile, kuid distants võib olla lühem 25–60 km.
• Lühirajasõit – sõit ühisstardist 1–5 km ringil, kestvusega kuni 1 h, võib sisaldada kunstlikke või looduslikke takistusi, kui need ei kujuta ohtu võistlejate tervisele. Reeglina jääb lühiraja võistlustel sõidetava ringi pikkus ajaliselt 2–5 min. vahele ning kogu võistluse kestus 20–30 min. piiridesse. Lühiraja sõitude alaliigiks on mägirattasprindid, mis võivad toimuda alla 1 km ringil ja kus ühe sõidu kogukestus jääb alla 5 min. Sprindid algavad ajasõitudega ja jätkuvad 2–8- liikmeliste väljalangemissõitudega, kus võitjad kohtuvad lõpuks finaalis.
• Individuaalstardist sõit – eraldistart maastikul pikkus 5–25 km.
• Meeskonnavõistlus ehk teatesõit – kus võistkonna moodustavad sama või erinevate võistlusklasside sportlased. Sõidetakse kuni 9 km ringidel ning võistkonna liikmed läbivad ringe kordamööda, kusjuures vahetuse üleandmise momendil peavad võistlejad kindlaksmääratud vahetusala jooksul olema füüsilises kontaktis. Ühisstardist alanud võistluse võitjaks tuleb võistkond, kelle viimase vahetuse sõitja ületab finišijoone esimesena.
• Mitmepäevasõit – analoog maanteesõidu velotuurile.
Eesti meistrivõistlused 2022. aastal:
- P 10.07.2022 EMV mäestlaskumises (DHI), Kütioru info
- L-P 23-24.07.2022 EMV olümpiakrossis (XCO), Otepää info
- L 06.08.2022 EMV maastikumaratonis/ E-Piim 19. Kullamaa Rattamaraton (XCM), Kullamaa info
- P 28.08.2022 EMV teatekrossis (XCO), Jõulumäe Tervisespordikeskuses info
- L 22.10.2022 EMV cyclo-crossis, Pärnu info
Olümpiakross (inglise keelne lühend – XCO) on ainus olümpiamängude kavas olev maastikuratta võistlusdistsipliin. Võistlusklasside kaupa ühisstardist toimuvad võistlussõidud toimuvad 4-6km ringidel.
Maastikukrossimaraton (inglise keelne lühend XCM) sõidetakse 60-120km pikkusel rohkete tõusumeetritega maastikurajal.
Mäestlaskumine (inglise keelne lühend DHI) on võistlus kella vastu, kus võistleja peab läbima kiired ja tehnilised lõigud. Rattur peab näitama julgust ja ka täpseid tehnilisi oskusi, et läbida erinevaid looduslikke takistusi.
Rahvusvaheline Jalgratturite Liit (UCI) valis Eesti ühe edukaima maastikuratturi Maaris Meieri oma treenerite koolitusprogrammi. Tegemist on just jalgrattaspordi naistreeneritele mõeldud koolitusprogrammiga, mis toimub märtsikuus ja kuhu valiti igalt kontinendilt vaid 2 osalejat. Maaris Meier osales aastatel 2011-2014 sportlasena UCI poolt korraldatud kõrgema taseme treeningkursustel Šveitsis baseeruvas rahvusvahelises jalgrattaspordi treeningkeskuses. Hetkel elab ja treenib Maaris Meier […]
Juba sellel laupäeval, 27. jaanuaril toimuvad Elva lauluväljakul algusega 12:00 Tartumaa lahtised meistrivõistlused jalgratturite talikrossis. Pikkade traditsioonidega võistlus saab see aasta toimuma juba 45. korda. Üle mitme aasta saab loodetavasti võistelda korralikes talvistes tingimustes. Tartumaa MV talikrossis on lahtised ja individuaalsed. Osaleda saavad 2018.a. litsentsiga jalgratturid, väljaarvatud N/M12 klass, kus litsentsi ei nõuta. Sihtgrupp: N/M12, […]
English below Mari-Liis Mõttus on 19x Eesti meister erinevates vanuseklassides ja erinevatel jalgrattasõidu distsipliinidel. Oma sportlaskarjääri hoopis suusatajana alustanud neiu õpib Tartu Ülikoolis geenitehnoloogiat. Seniseks parimaks tulemuseks peab Mari-Liis 2016. aastal Nove Mesto MM-l eliminaatoris saavutatud 11. kohta ja lisab, et kuigi välisvõistluste kogemusi on ta hankinud juba mitmeid aastaid, siis õppida on siiski veel […]
Maailmas on vähe sportlasi, kes on tulnud ühel spordialal 14 korda riigi meistriks. Üheks selliseks on USA cyclo-crossi rattur Katie Compton, kes pälvis Renos peetud meistrivõistlustel 14. kuldmedali. KFC Racing-Treki tiimi kuuluv 39-aastane naine edestas seitsme sekundiga Ellen Noble’it (Aspire) ja 1.40-ga Kaitlin Keoughit (Cannondale-Cyclocrossworld). “Ma ei tundnud end sõidu ajal väga hästi. Rada oli […]
Peeter Tarvis kirjutas oma nime ajalukku võites 2015. aastal Tartu Rattamaratoni ning õiguse kanda toona maastikurattamaratonidel Eesti meistri särki. Lisaks spordile tudeerib noormees Tartu Ülikooli magistrantuuris õigusteadust. Möödunud aasta lõpus oli Peetril võimalus olla praktikal Eesti kõige kõrgemas õigusalases asutuses, Riigikohtus. Sel hooajal näeme Peetrit lisaks Eesti võistlustele kindlasti stardis ka Euroopa meistrivõistlustel. Mida sa […]
