Maastik
Esimene maastikuratta võistlus korraldati USA-s kaheksakümnendate alguses. Sellest ajast on distsipliin kasvanud ja populaarsust kogunud igast küljest. Esimesed Maailma Meistrivõistlused, kinnitatuna UCI poolt, toimusid 1990. aastatel.
Maastikurattal on neli erinevat suunda: olümpiakross; maastikuratta maraton; downhill; four-cross; eraldi alana toome maastiku all välja ka cyclo-crossi.
Maastikusõit peab toimuma looduslikul maastikul, ei tohi sisaldada kunstlikke takistusi ning peab valdavas osas olema läbitav rattalt maha tulemata. UCI on välja toonud 7 erinevat ametlikku maastikusõidu võistlusala, milleks on:
• Olümpiaformaat – starditakse ühisstardist ja sõidetakse vähemalt 5–9 km ringidel, võistluse kestus on kuni 2 h 15 min. Võistlustrass peab sisaldama erineva raskusastme, reljeefi , tehnilise nõudlikkuse ja pinnasega rajalõike.
• Maraton – võistlus ühisstardist 3–4 h ja 60–120 km, mille trassil ei tohi olla kattuvaid rajalõike.
• Punktist-punkti sõit ehk ralli – analoog maratonile, kuid distants võib olla lühem 25–60 km.
• Lühirajasõit – sõit ühisstardist 1–5 km ringil, kestvusega kuni 1 h, võib sisaldada kunstlikke või looduslikke takistusi, kui need ei kujuta ohtu võistlejate tervisele. Reeglina jääb lühiraja võistlustel sõidetava ringi pikkus ajaliselt 2–5 min. vahele ning kogu võistluse kestus 20–30 min. piiridesse. Lühiraja sõitude alaliigiks on mägirattasprindid, mis võivad toimuda alla 1 km ringil ja kus ühe sõidu kogukestus jääb alla 5 min. Sprindid algavad ajasõitudega ja jätkuvad 2–8- liikmeliste väljalangemissõitudega, kus võitjad kohtuvad lõpuks finaalis.
• Individuaalstardist sõit – eraldistart maastikul pikkus 5–25 km.
• Meeskonnavõistlus ehk teatesõit – kus võistkonna moodustavad sama või erinevate võistlusklasside sportlased. Sõidetakse kuni 9 km ringidel ning võistkonna liikmed läbivad ringe kordamööda, kusjuures vahetuse üleandmise momendil peavad võistlejad kindlaksmääratud vahetusala jooksul olema füüsilises kontaktis. Ühisstardist alanud võistluse võitjaks tuleb võistkond, kelle viimase vahetuse sõitja ületab finišijoone esimesena.
• Mitmepäevasõit – analoog maanteesõidu velotuurile.
Eesti meistrivõistlused 2022. aastal:
- P 10.07.2022 EMV mäestlaskumises (DHI), Kütioru info
- L-P 23-24.07.2022 EMV olümpiakrossis (XCO), Otepää info
- L 06.08.2022 EMV maastikumaratonis/ E-Piim 19. Kullamaa Rattamaraton (XCM), Kullamaa info
- P 28.08.2022 EMV teatekrossis (XCO), Jõulumäe Tervisespordikeskuses info
- L 22.10.2022 EMV cyclo-crossis, Pärnu info
Olümpiakross (inglise keelne lühend – XCO) on ainus olümpiamängude kavas olev maastikuratta võistlusdistsipliin. Võistlusklasside kaupa ühisstardist toimuvad võistlussõidud toimuvad 4-6km ringidel.
Maastikukrossimaraton (inglise keelne lühend XCM) sõidetakse 60-120km pikkusel rohkete tõusumeetritega maastikurajal.
Mäestlaskumine (inglise keelne lühend DHI) on võistlus kella vastu, kus võistleja peab läbima kiired ja tehnilised lõigud. Rattur peab näitama julgust ja ka täpseid tehnilisi oskusi, et läbida erinevaid looduslikke takistusi.
Maailmakarikasarja teisel etapil Albstadtis Saksamaal näitas Eesti parim maastikurattur Martin Loo üllatavat head vormi ning sõitis välja oma sportlaskarjääri MK-sarja teise tulemuse, 15. koha. Loo parim koht maailmakarikaetapilt on pärit samuti Albstadtist, kui ta 2016. aastal sai protokolli kirja 11. koha. Sõidu võitis valitsev maailmameister Nino Schurter, kes näitas aktiivsust üles kohe sõidu algusest peale. […]
Bosch Eesti maatikurattasarja kolmanda etapi 21. Tallinna rattamaratoni 47 km pikkuse põhisõidu võitis ajaga 1:37.17 Veloplusi tiimi sõitja Gert Jõeäär. Esikolmikusse mahtusid veel Red Bike / Wilo tiimi esindaja Raido Saar (1:38.34) ja Sportland Bottecchia tiimi sõitja Sten-Erik Ottender (1:39.29). Veloplusi sõitja Peeter Tarvis (1:39.31) tuli neljandaks ning Team Amps sõitja Alges Maasikmets (1:40.30) viiendaks. […]
Sel nädalavahetusel Saksamaal Albstadtis toimuva MK-sarja raames peetud juunioride karikaetapil teenis Markus Pajur 14. koha. Sõidu võitis itaallanne Zaccaria Toccoli ajaga 1:03.27. Teise ja kolmanda koha said šveitslased Loris Rouiller ja Stiven Thür. Pajuri ajaks märgiti lõpuprotokolli 1:08.20. Esmakordselt tippkonkurentsis võistelnud Eesti juunioride meister Pajur näitas vihmast libedaks muutunud rajal head kiirust ja tehnilist osavust. […]
Albstadtis Saksamaal sõidetakse sel nädalavahetusel maailmakarikasarja teine etapp. Uuendusena on sarja toodud lühiformaadiga võistlus, mis segab kaarte nii üldarvestuses kui ka stardijärjekorra selgitamisel. Lühikese, 25 minuti pikkuse võistluse tulemuste alusel selgitatakse välja stardijärjekord põhivõistlusele. Kui varasemalt määrati stardi esimesed kaks rida UCI-reitingupunktide järgi, siis nüüd tuleb sinna pääsemiseks lõpetada uue formaadiga võistlus esimese 16 hulgas. […]
Kõrvemaal tegutsenud vandaalid lõhkusid 21. Tallinna rattamaratoni korraldajate hoolega ette valmistatud rajamärgistuse. Laupäevaseks üle 700 rattasõbraga spordipeoks valmistuval tiimil tuli trassi taastamiseks viimasel hetkel kulutada ligi kümme inimtööjõu tundi. Tehtud kahju avastasid metsa lilli korjama suundunud peakorraldaja Raivar Vaheri lapsed, kes isale märgatust koheselt ette kandsid „Rajamärgistust oli umbes kuni viie kilomeetri ulatuses sihilikult lõhutud. […]
