Maastik
Esimene maastikuratta võistlus korraldati USA-s kaheksakümnendate alguses. Sellest ajast on distsipliin kasvanud ja populaarsust kogunud igast küljest. Esimesed Maailma Meistrivõistlused, kinnitatuna UCI poolt, toimusid 1990. aastatel.
Maastikurattal on neli erinevat suunda: olümpiakross; maastikuratta maraton; downhill; four-cross; eraldi alana toome maastiku all välja ka cyclo-crossi.
Maastikusõit peab toimuma looduslikul maastikul, ei tohi sisaldada kunstlikke takistusi ning peab valdavas osas olema läbitav rattalt maha tulemata. UCI on välja toonud 7 erinevat ametlikku maastikusõidu võistlusala, milleks on:
• Olümpiaformaat – starditakse ühisstardist ja sõidetakse vähemalt 5–9 km ringidel, võistluse kestus on kuni 2 h 15 min. Võistlustrass peab sisaldama erineva raskusastme, reljeefi , tehnilise nõudlikkuse ja pinnasega rajalõike.
• Maraton – võistlus ühisstardist 3–4 h ja 60–120 km, mille trassil ei tohi olla kattuvaid rajalõike.
• Punktist-punkti sõit ehk ralli – analoog maratonile, kuid distants võib olla lühem 25–60 km.
• Lühirajasõit – sõit ühisstardist 1–5 km ringil, kestvusega kuni 1 h, võib sisaldada kunstlikke või looduslikke takistusi, kui need ei kujuta ohtu võistlejate tervisele. Reeglina jääb lühiraja võistlustel sõidetava ringi pikkus ajaliselt 2–5 min. vahele ning kogu võistluse kestus 20–30 min. piiridesse. Lühiraja sõitude alaliigiks on mägirattasprindid, mis võivad toimuda alla 1 km ringil ja kus ühe sõidu kogukestus jääb alla 5 min. Sprindid algavad ajasõitudega ja jätkuvad 2–8- liikmeliste väljalangemissõitudega, kus võitjad kohtuvad lõpuks finaalis.
• Individuaalstardist sõit – eraldistart maastikul pikkus 5–25 km.
• Meeskonnavõistlus ehk teatesõit – kus võistkonna moodustavad sama või erinevate võistlusklasside sportlased. Sõidetakse kuni 9 km ringidel ning võistkonna liikmed läbivad ringe kordamööda, kusjuures vahetuse üleandmise momendil peavad võistlejad kindlaksmääratud vahetusala jooksul olema füüsilises kontaktis. Ühisstardist alanud võistluse võitjaks tuleb võistkond, kelle viimase vahetuse sõitja ületab finišijoone esimesena.
• Mitmepäevasõit – analoog maanteesõidu velotuurile.
Eesti meistrivõistlused 2022. aastal:
- P 10.07.2022 EMV mäestlaskumises (DHI), Kütioru info
- L-P 23-24.07.2022 EMV olümpiakrossis (XCO), Otepää info
- L 06.08.2022 EMV maastikumaratonis/ E-Piim 19. Kullamaa Rattamaraton (XCM), Kullamaa info
- P 28.08.2022 EMV teatekrossis (XCO), Jõulumäe Tervisespordikeskuses info
- L 22.10.2022 EMV cyclo-crossis, Pärnu info
Olümpiakross (inglise keelne lühend – XCO) on ainus olümpiamängude kavas olev maastikuratta võistlusdistsipliin. Võistlusklasside kaupa ühisstardist toimuvad võistlussõidud toimuvad 4-6km ringidel.
Maastikukrossimaraton (inglise keelne lühend XCM) sõidetakse 60-120km pikkusel rohkete tõusumeetritega maastikurajal.
Mäestlaskumine (inglise keelne lühend DHI) on võistlus kella vastu, kus võistleja peab läbima kiired ja tehnilised lõigud. Rattur peab näitama julgust ja ka täpseid tehnilisi oskusi, et läbida erinevaid looduslikke takistusi.
Cyclo-crossi maailmameister ja ka maanteesõidus arvestatavaid tulemusi näidanud Wout van Aert lõpetas ühepoolselt lepingu Veranda’s Willems-Crelani meeskonda haldava ettevõttega Sniper Cycling. Van Aert avaldas hiljuti avalikult nördimust tööandja tegutsemise üle. Suurt rahulolematust tekitas 23-aastases belglases Veranda’s Willems-Crelani otsus liituda Roompot-Nederlandse Loterijga. Ajakirjandust teavitas lepingu lõpetamisest Sniper Cycling, van Aert pole uudist kommenteerinud, kirjutab Spordipartner.ee. “Wout van […]
Nädalavahetusel toimus Portugali XCO karikasarja viimane, 5. etapp, mis oli ühtlasi ka UCI C2 kategooria võistlus. Eesti üks parimaid maastikurattureid Maaris Meier saavutas võistlusel esimese koha. „ Olen tulemusega ilmselgelt väga rahul, kuna suutsin oma konkurente võita üle kolmekümne kraadises kuumuses. Sel aastal ma karikasarja üldkokkuvõttes ei konkureerinud, kuna viiest etapist kaks jäid olude sunnil […]
Suuruselt kolmandal maastikurattamaratonil maailmas, 21. Tartu Rattamaratonil, oli esialgsetel andmetel 8312 osalejat. Rattapidu algas juba ülemöödunud pühapäeval ühistreeningu ja 3. Tartu Teate Rattamaratoniga, mis tõid kohale vastavalt 422 ja 159 rattasõpra. septembril oli Tähtvere spordipark Tartus tulevikutegijate päralt. Veel lõplikult kinnitamata andmetel tuli lasteüritustele koguni 2704 TILLUsõitjat ja MINImaratoonarit. Selleaastasele Tartu Rattamaratonile tõmmati joon alla […]
Täna hommikul sõidetud Tartu Rattamaratoni võitis leedulane Eimantas Gudiškis, kes suutis lõpumeetrite heitluses edestada eestlas Caspar Austat. Ka poodiumi kolmas koht läks Leetu – selle võttis Arnoldas Valiauga. Naistest oli kiireim lätlanna Katrina Jaunslaviete-Kipura, kes oli üldarvestuses 98., parima eestlannana oli Janelle Uibokand naistest teine ja üldkokkuvõttes 128. Allik
Itaalias Belluno provintsis Auronzo di Cadores toimunud maastikumaratoni maailmameistrivõistlustel lõpetas Peeter Pruus 16. ja Greete Steinburg 21. kohal. Meeste mägisel 102 kilomeetrisel maratonil, mille jooksul kogunes sõitjatel 4200 tõusumeetrit, lõpetas Eesti meistrisärgis kihutanud Peeter Pruus maailma 16. mehena. Ränkraskel maratonil lõpetas lausa 146 võidusõitjat. Maailmameistriks krooniti brasiillane Henrique Avancini ajaga viis tundi ja kaheksa minutit. […]
