Maastik
Esimene maastikuratta võistlus korraldati USA-s kaheksakümnendate alguses. Sellest ajast on distsipliin kasvanud ja populaarsust kogunud igast küljest. Esimesed Maailma Meistrivõistlused, kinnitatuna UCI poolt, toimusid 1990. aastatel.
Maastikurattal on neli erinevat suunda: olümpiakross; maastikuratta maraton; downhill; four-cross; eraldi alana toome maastiku all välja ka cyclo-crossi.
Maastikusõit peab toimuma looduslikul maastikul, ei tohi sisaldada kunstlikke takistusi ning peab valdavas osas olema läbitav rattalt maha tulemata. UCI on välja toonud 7 erinevat ametlikku maastikusõidu võistlusala, milleks on:
• Olümpiaformaat – starditakse ühisstardist ja sõidetakse vähemalt 5–9 km ringidel, võistluse kestus on kuni 2 h 15 min. Võistlustrass peab sisaldama erineva raskusastme, reljeefi , tehnilise nõudlikkuse ja pinnasega rajalõike.
• Maraton – võistlus ühisstardist 3–4 h ja 60–120 km, mille trassil ei tohi olla kattuvaid rajalõike.
• Punktist-punkti sõit ehk ralli – analoog maratonile, kuid distants võib olla lühem 25–60 km.
• Lühirajasõit – sõit ühisstardist 1–5 km ringil, kestvusega kuni 1 h, võib sisaldada kunstlikke või looduslikke takistusi, kui need ei kujuta ohtu võistlejate tervisele. Reeglina jääb lühiraja võistlustel sõidetava ringi pikkus ajaliselt 2–5 min. vahele ning kogu võistluse kestus 20–30 min. piiridesse. Lühiraja sõitude alaliigiks on mägirattasprindid, mis võivad toimuda alla 1 km ringil ja kus ühe sõidu kogukestus jääb alla 5 min. Sprindid algavad ajasõitudega ja jätkuvad 2–8- liikmeliste väljalangemissõitudega, kus võitjad kohtuvad lõpuks finaalis.
• Individuaalstardist sõit – eraldistart maastikul pikkus 5–25 km.
• Meeskonnavõistlus ehk teatesõit – kus võistkonna moodustavad sama või erinevate võistlusklasside sportlased. Sõidetakse kuni 9 km ringidel ning võistkonna liikmed läbivad ringe kordamööda, kusjuures vahetuse üleandmise momendil peavad võistlejad kindlaksmääratud vahetusala jooksul olema füüsilises kontaktis. Ühisstardist alanud võistluse võitjaks tuleb võistkond, kelle viimase vahetuse sõitja ületab finišijoone esimesena.
• Mitmepäevasõit – analoog maanteesõidu velotuurile.
Eesti meistrivõistlused 2022. aastal:
- P 10.07.2022 EMV mäestlaskumises (DHI), Kütioru info
- L-P 23-24.07.2022 EMV olümpiakrossis (XCO), Otepää info
- L 06.08.2022 EMV maastikumaratonis/ E-Piim 19. Kullamaa Rattamaraton (XCM), Kullamaa info
- P 28.08.2022 EMV teatekrossis (XCO), Jõulumäe Tervisespordikeskuses info
- L 22.10.2022 EMV cyclo-crossis, Pärnu info
Olümpiakross (inglise keelne lühend – XCO) on ainus olümpiamängude kavas olev maastikuratta võistlusdistsipliin. Võistlusklasside kaupa ühisstardist toimuvad võistlussõidud toimuvad 4-6km ringidel.
Maastikukrossimaraton (inglise keelne lühend XCM) sõidetakse 60-120km pikkusel rohkete tõusumeetritega maastikurajal.
Mäestlaskumine (inglise keelne lühend DHI) on võistlus kella vastu, kus võistleja peab läbima kiired ja tehnilised lõigud. Rattur peab näitama julgust ja ka täpseid tehnilisi oskusi, et läbida erinevaid looduslikke takistusi.
Kuni 23-aastaste cyclo-crossi Euroopa meistrivõistlustel 30. koha saanud ja juunioride arvestuses Eesti meistriks kroonitud Kätlin Kukk teeb debüüdi MK-sarjas, startides laupäeval Tabori etapil. 17-aastane Kalevi Jalgrattakooli kasvandik teeb kaasa naiste arvestuses, sest MK-sarjas juunioridele eraldi võistlusklassi ei ole. Kukel tuleb rinda pista muuhulgas valitseva maailmameistri Sanne Canti ja valitseva Euroopa meistri Annemarie Worstiga. MK-sarja üldliider […]
Vahetult pärast EJL-i lõpuüritust eelmisel nädalal, kinnitasid Husqvarna ja Eesti Jalgratturite Liit kokkulepet, et Husqvarna toetab olümpiakrossi karikasarja ka järgmisel aastal. 2019 aastal saab sari olema 6-etapiline. Vastavalt eelnevale kokkuleppele toimub sarjas ka rotatsioon, mille kohaselt 2018 aastal Kütioru etapi korraldanud Haanja Rattaklubi viib 2019 aastal läbi Eesti Meistrivõistlused Olümpiakrossis. Kiviõlis aga toimub 2019 aastal aga […]
Alates hooajast 2019-2020 peavad rahvusvaheliste cyclo-crossi võistluste korraldajad arvestama uute nõuetega. Kõikidel Rahvusvahelise Jalgratta Liidu (UCI) kalendrisse kuuluvatel võistlustel peab olema eraldi start juunioritele. Samuti peab kõikide UCI C1 kategooria jõuproovide stardis olema vähemalt kümme välismaist ratturit minimaalselt viiest erinevast riigist. See muudab kirjumaks eelkõiga USA-s peetavad võistlused. Alates järgmisest hooajast ei tohi ühes riigis […]
Pirital peeti Soudal Eesti CX Karikasarja kuues etapp, mis oli ühtlasi ka cyclo-crossi Tallinna meistrivõistlusteks. Meeste eliidis saavutas esikoha Caspar Austa (Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi), kes edestas 19 sekundiga soomlast Simo Sohkaneni (Team EVOC Finland) ja 20 sekundiga sarja üldliidrit Magnus Krusemanni. Naistest oli kiireim U23 arvestuses võistlev Mari-Liis Mõttus (Haanja Rattaklubi), teine oli juunioride kategoorias kaasa tegev Kätlin […]
aasta Eesti parimaks jalgratturiks meeste eliitklassis valiti uuel hooajal Education-Drapaci võistkonnas ratturikarjääri jätkav Tanel Kangert ja naistest Greete Steinburg (Spordiklubi Rakke). U-23 vanuseklassi parimad olid Norman Vahtra (Cycling Tartu) ja Mae Lang (Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi). Klubidest riisus koore Kalevi Jalgrattakool, kes oli sel hooajal parim klubide absoluutarvestuses, samuti Eesti parim noorteklubi ning maastiku, treki ja […]
