Maastik
Esimene maastikuratta võistlus korraldati USA-s kaheksakümnendate alguses. Sellest ajast on distsipliin kasvanud ja populaarsust kogunud igast küljest. Esimesed Maailma Meistrivõistlused, kinnitatuna UCI poolt, toimusid 1990. aastatel.
Maastikurattal on neli erinevat suunda: olümpiakross; maastikuratta maraton; downhill; four-cross; eraldi alana toome maastiku all välja ka cyclo-crossi.
Maastikusõit peab toimuma looduslikul maastikul, ei tohi sisaldada kunstlikke takistusi ning peab valdavas osas olema läbitav rattalt maha tulemata. UCI on välja toonud 7 erinevat ametlikku maastikusõidu võistlusala, milleks on:
• Olümpiaformaat – starditakse ühisstardist ja sõidetakse vähemalt 5–9 km ringidel, võistluse kestus on kuni 2 h 15 min. Võistlustrass peab sisaldama erineva raskusastme, reljeefi , tehnilise nõudlikkuse ja pinnasega rajalõike.
• Maraton – võistlus ühisstardist 3–4 h ja 60–120 km, mille trassil ei tohi olla kattuvaid rajalõike.
• Punktist-punkti sõit ehk ralli – analoog maratonile, kuid distants võib olla lühem 25–60 km.
• Lühirajasõit – sõit ühisstardist 1–5 km ringil, kestvusega kuni 1 h, võib sisaldada kunstlikke või looduslikke takistusi, kui need ei kujuta ohtu võistlejate tervisele. Reeglina jääb lühiraja võistlustel sõidetava ringi pikkus ajaliselt 2–5 min. vahele ning kogu võistluse kestus 20–30 min. piiridesse. Lühiraja sõitude alaliigiks on mägirattasprindid, mis võivad toimuda alla 1 km ringil ja kus ühe sõidu kogukestus jääb alla 5 min. Sprindid algavad ajasõitudega ja jätkuvad 2–8- liikmeliste väljalangemissõitudega, kus võitjad kohtuvad lõpuks finaalis.
• Individuaalstardist sõit – eraldistart maastikul pikkus 5–25 km.
• Meeskonnavõistlus ehk teatesõit – kus võistkonna moodustavad sama või erinevate võistlusklasside sportlased. Sõidetakse kuni 9 km ringidel ning võistkonna liikmed läbivad ringe kordamööda, kusjuures vahetuse üleandmise momendil peavad võistlejad kindlaksmääratud vahetusala jooksul olema füüsilises kontaktis. Ühisstardist alanud võistluse võitjaks tuleb võistkond, kelle viimase vahetuse sõitja ületab finišijoone esimesena.
• Mitmepäevasõit – analoog maanteesõidu velotuurile.
Eesti meistrivõistlused 2022. aastal:
- P 10.07.2022 EMV mäestlaskumises (DHI), Kütioru info
- L-P 23-24.07.2022 EMV olümpiakrossis (XCO), Otepää info
- L 06.08.2022 EMV maastikumaratonis/ E-Piim 19. Kullamaa Rattamaraton (XCM), Kullamaa info
- P 28.08.2022 EMV teatekrossis (XCO), Jõulumäe Tervisespordikeskuses info
- L 22.10.2022 EMV cyclo-crossis, Pärnu info
Olümpiakross (inglise keelne lühend – XCO) on ainus olümpiamängude kavas olev maastikuratta võistlusdistsipliin. Võistlusklasside kaupa ühisstardist toimuvad võistlussõidud toimuvad 4-6km ringidel.
Maastikukrossimaraton (inglise keelne lühend XCM) sõidetakse 60-120km pikkusel rohkete tõusumeetritega maastikurajal.
Mäestlaskumine (inglise keelne lühend DHI) on võistlus kella vastu, kus võistleja peab läbima kiired ja tehnilised lõigud. Rattur peab näitama julgust ja ka täpseid tehnilisi oskusi, et läbida erinevaid looduslikke takistusi.
1.juunil toimusid Ida-Virumaal Alutagusel Eesi Meistrivõistlused maastikurattamaratonis (XCM UCI CN) koostöös MTÜ Alutaguse maratoni ja Eesti Jalgratturite Liiduga. Eesti Meistrisärgid said endale selga Peeter Pruus ja Greete Steinburg. 73 kilomeetri pikkune võistlustrass läbis Alutaguse maastikukaitseala, rekultiveeritud Narva karjääri Viivikonna kaevandust ja mahajäetud turbavälju ning oli tervikuna Alutaguse valla territooriumil. Meistrivõistluste osalejad kiitsid rajameister Tiit Pekki […]
EMV maastikurattamaratonis (XCM UCI CN) toimub 1. juunil Ida-Virumaal, Pannjärvel Alutaguse Rattamaratoni raames koostöös MTÜ Alutaguse maratoni ja Eesti Jalgratturite Liiduga. Võistlustrass läbib Alutaguse maastikukaitseala, rekultiveeritud Narva karjääri Viivikonna kaevandust ja mahajäetud turbavälju ja on tervikuna Alutaguse valla territooriumil. Tiitlit tuleb kaitsma eelmise aasta Eesti Meister Peeter Pruus, kes on näidanud sel aastal häid tulemusi […]
Teisipäeval läks lukku maastikuratturite Tokyo olümpia kvalifikatsiooni esimene periood, mille lõpus hoiavad Eesti naised 21. ja mehed 30. kohta. Kaheaastase kvalifikatsiooniperioodi esimene pool on lõppenud ning Eesti naismaastikuratturid hoiavad 21. kohta, mis tagaks antud hetkel koha 2020. aasta Tokyo olümpiamängudele. Varem ei ole ükski eestlanna olümpiakrossis olümpial osalenud. Eesti on kogunud aasta jooksul 1586 punkti […]
Maastikuratturite maailma karika sari jätkub sel nädalavahetusel Tšehhis Nove Mestos. Kuni 23-aastaste ratturite seas sai Mari-Liis Mõttus 16. koha. Võistluse võitis ameeriklanna Haley Batten, kes jõudis finišisse ajaga 1:13.38. Teise koha pälvis 28 sekundit hiljem lõpetanud sakslanna Ronja Eibl ning pronksise autasu teenis möödunud nädalal MK-sarja avaetapi võitnud austerlanna Laura Stigger (1:14.58). Ainsa eestlannana võistlustules […]
Laupäeval 1. juunil on maastikurattasõbrad oodatud Alutagusele, kus toimub 5. Alutaguse Rattamaraton. Põhisõit peetakse 46 km rajal ning noorte- ja matkasõidul osalejad läbivad 19 km. Kui suusamaratone on Alutagusel korraldatud juba 21. korda, siis rattamaraton toimub seal 5. korda. Korraldajad Robert Peets ja Tiit Pekk räägivad lähemalt, kuidas kõik alguse sai ja mis sõitjaid tänavu […]
