Maastik
Esimene maastikuratta võistlus korraldati USA-s kaheksakümnendate alguses. Sellest ajast on distsipliin kasvanud ja populaarsust kogunud igast küljest. Esimesed Maailma Meistrivõistlused, kinnitatuna UCI poolt, toimusid 1990. aastatel.
Maastikurattal on neli erinevat suunda: olümpiakross; maastikuratta maraton; downhill; four-cross; eraldi alana toome maastiku all välja ka cyclo-crossi.
Maastikusõit peab toimuma looduslikul maastikul, ei tohi sisaldada kunstlikke takistusi ning peab valdavas osas olema läbitav rattalt maha tulemata. UCI on välja toonud 7 erinevat ametlikku maastikusõidu võistlusala, milleks on:
• Olümpiaformaat – starditakse ühisstardist ja sõidetakse vähemalt 5–9 km ringidel, võistluse kestus on kuni 2 h 15 min. Võistlustrass peab sisaldama erineva raskusastme, reljeefi , tehnilise nõudlikkuse ja pinnasega rajalõike.
• Maraton – võistlus ühisstardist 3–4 h ja 60–120 km, mille trassil ei tohi olla kattuvaid rajalõike.
• Punktist-punkti sõit ehk ralli – analoog maratonile, kuid distants võib olla lühem 25–60 km.
• Lühirajasõit – sõit ühisstardist 1–5 km ringil, kestvusega kuni 1 h, võib sisaldada kunstlikke või looduslikke takistusi, kui need ei kujuta ohtu võistlejate tervisele. Reeglina jääb lühiraja võistlustel sõidetava ringi pikkus ajaliselt 2–5 min. vahele ning kogu võistluse kestus 20–30 min. piiridesse. Lühiraja sõitude alaliigiks on mägirattasprindid, mis võivad toimuda alla 1 km ringil ja kus ühe sõidu kogukestus jääb alla 5 min. Sprindid algavad ajasõitudega ja jätkuvad 2–8- liikmeliste väljalangemissõitudega, kus võitjad kohtuvad lõpuks finaalis.
• Individuaalstardist sõit – eraldistart maastikul pikkus 5–25 km.
• Meeskonnavõistlus ehk teatesõit – kus võistkonna moodustavad sama või erinevate võistlusklasside sportlased. Sõidetakse kuni 9 km ringidel ning võistkonna liikmed läbivad ringe kordamööda, kusjuures vahetuse üleandmise momendil peavad võistlejad kindlaksmääratud vahetusala jooksul olema füüsilises kontaktis. Ühisstardist alanud võistluse võitjaks tuleb võistkond, kelle viimase vahetuse sõitja ületab finišijoone esimesena.
• Mitmepäevasõit – analoog maanteesõidu velotuurile.
Eesti meistrivõistlused 2022. aastal:
- P 10.07.2022 EMV mäestlaskumises (DHI), Kütioru info
- L-P 23-24.07.2022 EMV olümpiakrossis (XCO), Otepää info
- L 06.08.2022 EMV maastikumaratonis/ E-Piim 19. Kullamaa Rattamaraton (XCM), Kullamaa info
- P 28.08.2022 EMV teatekrossis (XCO), Jõulumäe Tervisespordikeskuses info
- L 22.10.2022 EMV cyclo-crossis, Pärnu info
Olümpiakross (inglise keelne lühend – XCO) on ainus olümpiamängude kavas olev maastikuratta võistlusdistsipliin. Võistlusklasside kaupa ühisstardist toimuvad võistlussõidud toimuvad 4-6km ringidel.
Maastikukrossimaraton (inglise keelne lühend XCM) sõidetakse 60-120km pikkusel rohkete tõusumeetritega maastikurajal.
Mäestlaskumine (inglise keelne lühend DHI) on võistlus kella vastu, kus võistleja peab läbima kiired ja tehnilised lõigud. Rattur peab näitama julgust ja ka täpseid tehnilisi oskusi, et läbida erinevaid looduslikke takistusi.
Eesti maastikukrossi meister Martin Loo jätkas hooaega Šveitsis toimunud 1. kategooria võistlusel Swiss Bike Cup Andermatt. Merepinnast 1500 meetri kõrgusel peetud jõuproov oli heaks ettevalmistuseks kaheks järgnevaks MK-etapiks. Võistluse võitis itaallane Gerhard Kerschbaumer ajaga 1:25.08,4. Ta edestas teiseks tulnud uusmeremaalast Anton Cooperi 22 sekundiga ning kolmanda koha pälvinud Euroopa meistrit Lars Forsteri kahe minuti ja […]
Eesti maastikukrossi meister Martin Loo jätkas hooaega Šveitsis toimunud 1. kategooria võistlusel Swiss Bike Cup Andermatt. Merepinnast 1500 meetri kõrgusel peetud jõuproov oli heaks ettevalmistuseks kaheks järgnevaks MK-etapiks. Võistluse võitis itaallane Gerhard Kerschbaumer ajaga 1:25.08,4. Ta edestas teiseks tulnud uusmeremaalast Anton Cooperi 22 sekundiga ning kolmanda koha pälvinud Euroopa meistrit Lars Forsteri kahe minuti ja […]
Eesti maastikukrossi meister Janika Lõiv sai Hispaanias toimunud 2. Kategooria võistlusel Superprestigio TB Estella teise koha. Sõidu võitis Rocio del Alba Garcia, kellega Lõiv sõitis koos enamuse võistlusmaast. Finišisse jõudis eestlanna 23-sekundilise kaotusega. Kolmanda koha pälvis Magdalena Duran (+7.56). Üle 30-kraadises kuumuses peetud võistlusel koosnes rada kahest pikast tõusust ning kahest kiirest ja tehnilisest laskumisest. […]
Maanteekarikasarja viienda etapi, 19. Haapsalu Rattaralli võitis Peeter Pruus, kes läbis 91 km pikkuse põhidistantsi ajaga 2:01.06. 2016. aasta mägirattamaratoni Euroopa meister Pruus edestas nelja sekundiga Gleb Karpenkot (Narva Hawaii Express) ja kuue sekundiga soomlast Johan Nordlundi (Continental-Focus). Esikaheksasse jõudis neli välismaa ratturit. Maanteekarikasarja üldliider Oskar Nisu (Cycling Tartu) ei startinud. Parimaks naiseks tõusis kokkuvõttes […]
Kui maastikuratturile kestab üks maratonisõit keskmiselt kaks-kolm tundi, siis sama võistlust jäädvustava fotograafi päevad venivad mitu korda pikemaks. Põnevast fotograafitööst räägib lähemalt sel aastal esmakordselt ka Bosch Eesti Maastikurattasarjapildistanud Adam Illingworth. Sul on võõrapärane nimi, kust sa pärit oled ning kuidas sa Eestisse sattusid? Olen pärit Lõuna-Aafrikast, kust kolisin Euroopasse aastal 2000. Eestis olen elanud alates […]
