Maastik
Esimene maastikuratta võistlus korraldati USA-s kaheksakümnendate alguses. Sellest ajast on distsipliin kasvanud ja populaarsust kogunud igast küljest. Esimesed Maailma Meistrivõistlused, kinnitatuna UCI poolt, toimusid 1990. aastatel.
Maastikurattal on neli erinevat suunda: olümpiakross; maastikuratta maraton; downhill; four-cross; eraldi alana toome maastiku all välja ka cyclo-crossi.
Maastikusõit peab toimuma looduslikul maastikul, ei tohi sisaldada kunstlikke takistusi ning peab valdavas osas olema läbitav rattalt maha tulemata. UCI on välja toonud 7 erinevat ametlikku maastikusõidu võistlusala, milleks on:
• Olümpiaformaat – starditakse ühisstardist ja sõidetakse vähemalt 5–9 km ringidel, võistluse kestus on kuni 2 h 15 min. Võistlustrass peab sisaldama erineva raskusastme, reljeefi , tehnilise nõudlikkuse ja pinnasega rajalõike.
• Maraton – võistlus ühisstardist 3–4 h ja 60–120 km, mille trassil ei tohi olla kattuvaid rajalõike.
• Punktist-punkti sõit ehk ralli – analoog maratonile, kuid distants võib olla lühem 25–60 km.
• Lühirajasõit – sõit ühisstardist 1–5 km ringil, kestvusega kuni 1 h, võib sisaldada kunstlikke või looduslikke takistusi, kui need ei kujuta ohtu võistlejate tervisele. Reeglina jääb lühiraja võistlustel sõidetava ringi pikkus ajaliselt 2–5 min. vahele ning kogu võistluse kestus 20–30 min. piiridesse. Lühiraja sõitude alaliigiks on mägirattasprindid, mis võivad toimuda alla 1 km ringil ja kus ühe sõidu kogukestus jääb alla 5 min. Sprindid algavad ajasõitudega ja jätkuvad 2–8- liikmeliste väljalangemissõitudega, kus võitjad kohtuvad lõpuks finaalis.
• Individuaalstardist sõit – eraldistart maastikul pikkus 5–25 km.
• Meeskonnavõistlus ehk teatesõit – kus võistkonna moodustavad sama või erinevate võistlusklasside sportlased. Sõidetakse kuni 9 km ringidel ning võistkonna liikmed läbivad ringe kordamööda, kusjuures vahetuse üleandmise momendil peavad võistlejad kindlaksmääratud vahetusala jooksul olema füüsilises kontaktis. Ühisstardist alanud võistluse võitjaks tuleb võistkond, kelle viimase vahetuse sõitja ületab finišijoone esimesena.
• Mitmepäevasõit – analoog maanteesõidu velotuurile.
Eesti meistrivõistlused 2022. aastal:
- P 10.07.2022 EMV mäestlaskumises (DHI), Kütioru info
- L-P 23-24.07.2022 EMV olümpiakrossis (XCO), Otepää info
- L 06.08.2022 EMV maastikumaratonis/ E-Piim 19. Kullamaa Rattamaraton (XCM), Kullamaa info
- P 28.08.2022 EMV teatekrossis (XCO), Jõulumäe Tervisespordikeskuses info
- L 22.10.2022 EMV cyclo-crossis, Pärnu info
Olümpiakross (inglise keelne lühend – XCO) on ainus olümpiamängude kavas olev maastikuratta võistlusdistsipliin. Võistlusklasside kaupa ühisstardist toimuvad võistlussõidud toimuvad 4-6km ringidel.
Maastikukrossimaraton (inglise keelne lühend XCM) sõidetakse 60-120km pikkusel rohkete tõusumeetritega maastikurajal.
Mäestlaskumine (inglise keelne lühend DHI) on võistlus kella vastu, kus võistleja peab läbima kiired ja tehnilised lõigud. Rattur peab näitama julgust ja ka täpseid tehnilisi oskusi, et läbida erinevaid looduslikke takistusi.
Sel korral tutvustab oma tegemisi Eesti Jalgratturite Liidu liige Haanja Rattaklubi. Kui palju rattureid teie klubis on? Äsja 15 aastaseks saanud Haanja Rattaklubis on 71 liiget. Noori treenib Tarmo Mõttus. Koos käiakse vähemalt kord nädalas. 2) Millised on teie klubi selle hooaja eesmärgid, kuidas plaanite neid saavutada? Suur unistus on käivitada ametlikud rattatreeningud (seni on […]
Praegusel liikumispiirangutega ajal on paljudele profiratturitele asendamatuks tehnoloogiliseks abivahendiks saanud veebipõhine treenimis- ja mänguplatvorm Zwift, mille loojad aga koroonakriisi kuidagi ette ei osanud näha. Nimelt on juba vähemalt kahe profiratturi kontod Zwiftis blokeeritud, sest nende jõunäitajad on tavainimese kohta liiga ulmelised. “Hei @GoZwift, kas te saaksite mind palun aidata? Mind hoiatati just üliinimlike numbrite näitamise […]
Koronaviirusest tulenev olukord mõjutab tugevalt ka rahvaspordihooaja algust. Vähemalt mõned hooaja alguse võistlused viiakse läbi virtuaalkujul. Koroonaviiruse mõju rahvaspordiüritustele on juba toonud kaasa võistluste tühistamise ja edasilükkamise. Aga otsitakse ka teisi variante. 10. mai Tartu maastikumaraton toimub seekord virtuaaljooksuna, “Inimestel on võimalus kas oma kodukandis või kodumetsas, kas või teises maailma otsas, kui nad on, […]
Seoses koroonaviirusest tingitud eriolukorrale toimus täna Eesti Jalgratturite Liidu treenerite nõukogu ja võistluskorraldajate virtuaalkoosolek EJL-i võistluskalendri muutmise osas. Tänasel koosolekul otsustati, et kuivõrd valitsuse poolt kehtestatud eriolukorra lõppu on tänase seisuga võimatu prognoosida, siis olukorra selgumiseni külmutatakse EJL-i kalender 12. märtsi seisuga – kõik ennatlikud ümbertõstmised annulleeritakse. Kalendrit vaadatakse spordiala tervikvajadustest lähtuvalt ühtsena ning seda […]
Rahvusvaheline Jalgratturite Liit (UCI) on peatanud kõigi jalgrattaürituste toimumise kuni 1. juunini 2020 ning jätkab läbirääkimisi võistluskalendri ümberkorraldamiseks. UCI kohtus 1. aprillil oma koostööpartneritega ning üheskoos otsustati, et kõigi jalgrattavõistluste toimumine peatatakse kuni 1. juunini 2020. Tehtud otsus puudutab kõiki jalgrattadistsipliine ja jalgratturite kategooriaid. Võistluskalendri ümberkorraldamisel ja uute kuupäevade paikapanekul on eelis kolmel suurtuuril ning […]
