Maastik
Esimene maastikuratta võistlus korraldati USA-s kaheksakümnendate alguses. Sellest ajast on distsipliin kasvanud ja populaarsust kogunud igast küljest. Esimesed Maailma Meistrivõistlused, kinnitatuna UCI poolt, toimusid 1990. aastatel.
Maastikurattal on neli erinevat suunda: olümpiakross; maastikuratta maraton; downhill; four-cross; eraldi alana toome maastiku all välja ka cyclo-crossi.
Maastikusõit peab toimuma looduslikul maastikul, ei tohi sisaldada kunstlikke takistusi ning peab valdavas osas olema läbitav rattalt maha tulemata. UCI on välja toonud 7 erinevat ametlikku maastikusõidu võistlusala, milleks on:
• Olümpiaformaat – starditakse ühisstardist ja sõidetakse vähemalt 5–9 km ringidel, võistluse kestus on kuni 2 h 15 min. Võistlustrass peab sisaldama erineva raskusastme, reljeefi , tehnilise nõudlikkuse ja pinnasega rajalõike.
• Maraton – võistlus ühisstardist 3–4 h ja 60–120 km, mille trassil ei tohi olla kattuvaid rajalõike.
• Punktist-punkti sõit ehk ralli – analoog maratonile, kuid distants võib olla lühem 25–60 km.
• Lühirajasõit – sõit ühisstardist 1–5 km ringil, kestvusega kuni 1 h, võib sisaldada kunstlikke või looduslikke takistusi, kui need ei kujuta ohtu võistlejate tervisele. Reeglina jääb lühiraja võistlustel sõidetava ringi pikkus ajaliselt 2–5 min. vahele ning kogu võistluse kestus 20–30 min. piiridesse. Lühiraja sõitude alaliigiks on mägirattasprindid, mis võivad toimuda alla 1 km ringil ja kus ühe sõidu kogukestus jääb alla 5 min. Sprindid algavad ajasõitudega ja jätkuvad 2–8- liikmeliste väljalangemissõitudega, kus võitjad kohtuvad lõpuks finaalis.
• Individuaalstardist sõit – eraldistart maastikul pikkus 5–25 km.
• Meeskonnavõistlus ehk teatesõit – kus võistkonna moodustavad sama või erinevate võistlusklasside sportlased. Sõidetakse kuni 9 km ringidel ning võistkonna liikmed läbivad ringe kordamööda, kusjuures vahetuse üleandmise momendil peavad võistlejad kindlaksmääratud vahetusala jooksul olema füüsilises kontaktis. Ühisstardist alanud võistluse võitjaks tuleb võistkond, kelle viimase vahetuse sõitja ületab finišijoone esimesena.
• Mitmepäevasõit – analoog maanteesõidu velotuurile.
Eesti meistrivõistlused 2022. aastal:
- P 10.07.2022 EMV mäestlaskumises (DHI), Kütioru info
- L-P 23-24.07.2022 EMV olümpiakrossis (XCO), Otepää info
- L 06.08.2022 EMV maastikumaratonis/ E-Piim 19. Kullamaa Rattamaraton (XCM), Kullamaa info
- P 28.08.2022 EMV teatekrossis (XCO), Jõulumäe Tervisespordikeskuses info
- L 22.10.2022 EMV cyclo-crossis, Pärnu info
Olümpiakross (inglise keelne lühend – XCO) on ainus olümpiamängude kavas olev maastikuratta võistlusdistsipliin. Võistlusklasside kaupa ühisstardist toimuvad võistlussõidud toimuvad 4-6km ringidel.
Maastikukrossimaraton (inglise keelne lühend XCM) sõidetakse 60-120km pikkusel rohkete tõusumeetritega maastikurajal.
Mäestlaskumine (inglise keelne lühend DHI) on võistlus kella vastu, kus võistleja peab läbima kiired ja tehnilised lõigud. Rattur peab näitama julgust ja ka täpseid tehnilisi oskusi, et läbida erinevaid looduslikke takistusi.
Algab rattamaratonide sari Estonian Cup. Sõidetakse õues, kuid starditakse eraldi. Kahe nädala pärast lõpevad jalgratta(rahva)sportlaste piinad, saab sõiduvahendi stardijoonele lükata ja finišis käed taeva poole visata. Ühiseid võistlusi küll veel pidama ei hakata, ent avatakse kaks maastikusõidurada – üks põhjas, teine lõunas – ja neid saab kuu jooksul aja peale läbida. Ei sõideta küll grupis ega […]
Üks kogemuskild, mis meenus Allar Tõnissaarele Atlanta 1996. aasta suveolümpiast, aitas tal leida lahenduse probleemile, mille otsa põrkas mees Estonian Cupi maastikurattasarja peakorraldajana 2020. aasta koroonakevadel. Loe lähemalt: https://leht.postimees.ee/6966179/harrastajad-pusivad-juulini-voistlusdieedil?_ga=2.2199344.1225469581.1588744108-585181368.1579769046
Aprillikuu möödus jalgrattaspordile sündmustevaeselt. Ootuspäraselt andsid mitmed ürituskorraldajad teada mitmete võistluste ärajäämisest või edasilükkamisest. Koroonakriis on mõjutanud ka mitmeid tippklubisid, kes teatasid profiratturite palgakärbetest. Milliseks kujuneb jalgrattamaailm pärast eriolukorra lõppemist, seda ei oska tänasel päeval keegi öelda. Kõigi spordilembeliste rõõmuks on aga alates 2. maist taas avatud välijõusaalid, staadionid ja taas lubatud välitreeningud gruppides, mille […]
Sel korral tutvustab oma tegemisi Eesti Jalgratturite Liidu liige Nõmme Rattaklubi Rattakool. 1) Kui palju rattureid jaanuarikuu seisuga teie klubis on? Nõmme Rattakoolis treenib 2020 kevadel neljas õppegrupis (3+, 7+, 10+, 13+) kokku 115 last ja noort sportlast ning täiskasvanud harrastajat. 2) Millised on teie klubi selle hooaja eesmärgid, kuidas plaanite neid saavutada? Sellel aastal […]
Alates märtsikuust on Eesti Jalgratturite Liidu uus liige Austa Rattaklubi, olles Liidu 66 liige. Austa Rattaklubi asutati 14.01.2020 ning hetkel koosneb klubi kahest liikmest, asutajad Caspar Austa ja Avely Kaldoja, kes on ka klubi aktiivsed ratturid. Caspar Austa on Tartu Ülikooli Akadeemilise Spordiklubi jalgrattatreener, harrastusrattur ning edukas maastikurattur, kes on juba pikemat aega olnud aktiivne jalgrattaspordi […]
