Maastik
Esimene maastikuratta võistlus korraldati USA-s kaheksakümnendate alguses. Sellest ajast on distsipliin kasvanud ja populaarsust kogunud igast küljest. Esimesed Maailma Meistrivõistlused, kinnitatuna UCI poolt, toimusid 1990. aastatel.
Maastikurattal on neli erinevat suunda: olümpiakross; maastikuratta maraton; downhill; four-cross; eraldi alana toome maastiku all välja ka cyclo-crossi.
Maastikusõit peab toimuma looduslikul maastikul, ei tohi sisaldada kunstlikke takistusi ning peab valdavas osas olema läbitav rattalt maha tulemata. UCI on välja toonud 7 erinevat ametlikku maastikusõidu võistlusala, milleks on:
• Olümpiaformaat – starditakse ühisstardist ja sõidetakse vähemalt 5–9 km ringidel, võistluse kestus on kuni 2 h 15 min. Võistlustrass peab sisaldama erineva raskusastme, reljeefi , tehnilise nõudlikkuse ja pinnasega rajalõike.
• Maraton – võistlus ühisstardist 3–4 h ja 60–120 km, mille trassil ei tohi olla kattuvaid rajalõike.
• Punktist-punkti sõit ehk ralli – analoog maratonile, kuid distants võib olla lühem 25–60 km.
• Lühirajasõit – sõit ühisstardist 1–5 km ringil, kestvusega kuni 1 h, võib sisaldada kunstlikke või looduslikke takistusi, kui need ei kujuta ohtu võistlejate tervisele. Reeglina jääb lühiraja võistlustel sõidetava ringi pikkus ajaliselt 2–5 min. vahele ning kogu võistluse kestus 20–30 min. piiridesse. Lühiraja sõitude alaliigiks on mägirattasprindid, mis võivad toimuda alla 1 km ringil ja kus ühe sõidu kogukestus jääb alla 5 min. Sprindid algavad ajasõitudega ja jätkuvad 2–8- liikmeliste väljalangemissõitudega, kus võitjad kohtuvad lõpuks finaalis.
• Individuaalstardist sõit – eraldistart maastikul pikkus 5–25 km.
• Meeskonnavõistlus ehk teatesõit – kus võistkonna moodustavad sama või erinevate võistlusklasside sportlased. Sõidetakse kuni 9 km ringidel ning võistkonna liikmed läbivad ringe kordamööda, kusjuures vahetuse üleandmise momendil peavad võistlejad kindlaksmääratud vahetusala jooksul olema füüsilises kontaktis. Ühisstardist alanud võistluse võitjaks tuleb võistkond, kelle viimase vahetuse sõitja ületab finišijoone esimesena.
• Mitmepäevasõit – analoog maanteesõidu velotuurile.
Eesti meistrivõistlused 2022. aastal:
- P 10.07.2022 EMV mäestlaskumises (DHI), Kütioru info
- L-P 23-24.07.2022 EMV olümpiakrossis (XCO), Otepää info
- L 06.08.2022 EMV maastikumaratonis/ E-Piim 19. Kullamaa Rattamaraton (XCM), Kullamaa info
- P 28.08.2022 EMV teatekrossis (XCO), Jõulumäe Tervisespordikeskuses info
- L 22.10.2022 EMV cyclo-crossis, Pärnu info
Olümpiakross (inglise keelne lühend – XCO) on ainus olümpiamängude kavas olev maastikuratta võistlusdistsipliin. Võistlusklasside kaupa ühisstardist toimuvad võistlussõidud toimuvad 4-6km ringidel.
Maastikukrossimaraton (inglise keelne lühend XCM) sõidetakse 60-120km pikkusel rohkete tõusumeetritega maastikurajal.
Mäestlaskumine (inglise keelne lühend DHI) on võistlus kella vastu, kus võistleja peab läbima kiired ja tehnilised lõigud. Rattur peab näitama julgust ja ka täpseid tehnilisi oskusi, et läbida erinevaid looduslikke takistusi.
Rahvusvaheline Jalgratturite Liit (UCI) avalikustas koroonaviiruse pandeemia tõttu muudetud maastikuratturite võistluskalendri. Olümpiakrossi MK-sari koosneb viiest etapist, mis peetakse septembris ja oktoobris. Maailmameistrivõistlused viidi Saksamaalt Albstadtist üle Austriasse Leogangi. Kahe maastikukrossi (XCO) MK-etapi korraldajad teatasid võistluse ära jäämisest, mis tähendab, et Andorras ja Kanadas sel aastal maailma tipud võidu ei kihuta. Ülejäänud kalender näeb välja järgmine: […]
Kaugelt Hispaaniast, skype’i vahendusel, käis “Jalgrattapalaviku” podcastil külas Janika Lõiv. Peadpööritava edulooga XCO (maastikuratta olümpiakrossi) sõitja. Viimase kahe aastaga on Lõiv tõusnud maailma edetabeli neljandast sajast maailma TOP-15 maastikuratturi hulka. Arutleme, mis on selle imelise tõusu taga. Püsimatu ja teotahteline nääpsuke eestlanna alustas jalgrattaspordiga tõsisemalt alles 2016. aastal, vanuses 26! Mõistagi oli sportlik põhi all, ent […]
Sel korral tutvustab oma tegemisi Eesti Jalgratturite Liidu liige, 1969. aastal loodud Kalevi Jalgrattakool. Kool on olnud aastatel 2011-2018 Eesti parim rattaklubi. Kui palju rattureid teie klubis on? Kalevi Jalgrattakool on eesti vanim rattaklubi, hiljuti tähistasime 50.ndat aastapäeva. Hetkel käib rattakoolis üle 100 õpilase. Lapsed on jaotatud mitmesse treeninggruppi vastavalt vanusele. Tublimad trügivad suurematega kaasa ja […]
Seoses koroonaviiruse pandeemia tõttu kehtestatud eriolukorra ja teadmatusega, otsustas Estonian Cup rattamaratonide sari teha tänavusel hooajal muudatused. Planeeritud muudatused puudutavad esialgu sarja esimest kahte etappi. “Tähistame osalejate jaoks kahes Eestimaa paigas kaks statsionaarset 20 – 25 km rada. Peale eriolukorra lõppu alates 25. maist on kõigil registreerunutel võimalus need rajad oma nutiseadmeid kasutades läbida. Nutiseadmesse […]
Seoses Covid-19 haiguse tõttu kehtestatud eriolukorra ja teadmatusega, millal Eestis spordiüritusi endisel kujul taas korraldada võib, otsustasime teha selle aasta sarjas mõned muudatused. Planeeritud muudatused puudutavad esialgu sarja esimest kahte etappi. Tähistame osalejate jaoks kahes Eestimaa paigas kaks statsionaarset 20 – 25 km rada. Peale eriolukorra lõppu alates 25. maist on kõigil registreerunutel võimalus need […]
