Maastik
Esimene maastikuratta võistlus korraldati USA-s kaheksakümnendate alguses. Sellest ajast on distsipliin kasvanud ja populaarsust kogunud igast küljest. Esimesed Maailma Meistrivõistlused, kinnitatuna UCI poolt, toimusid 1990. aastatel.
Maastikurattal on neli erinevat suunda: olümpiakross; maastikuratta maraton; downhill; four-cross; eraldi alana toome maastiku all välja ka cyclo-crossi.
Maastikusõit peab toimuma looduslikul maastikul, ei tohi sisaldada kunstlikke takistusi ning peab valdavas osas olema läbitav rattalt maha tulemata. UCI on välja toonud 7 erinevat ametlikku maastikusõidu võistlusala, milleks on:
• Olümpiaformaat – starditakse ühisstardist ja sõidetakse vähemalt 5–9 km ringidel, võistluse kestus on kuni 2 h 15 min. Võistlustrass peab sisaldama erineva raskusastme, reljeefi , tehnilise nõudlikkuse ja pinnasega rajalõike.
• Maraton – võistlus ühisstardist 3–4 h ja 60–120 km, mille trassil ei tohi olla kattuvaid rajalõike.
• Punktist-punkti sõit ehk ralli – analoog maratonile, kuid distants võib olla lühem 25–60 km.
• Lühirajasõit – sõit ühisstardist 1–5 km ringil, kestvusega kuni 1 h, võib sisaldada kunstlikke või looduslikke takistusi, kui need ei kujuta ohtu võistlejate tervisele. Reeglina jääb lühiraja võistlustel sõidetava ringi pikkus ajaliselt 2–5 min. vahele ning kogu võistluse kestus 20–30 min. piiridesse. Lühiraja sõitude alaliigiks on mägirattasprindid, mis võivad toimuda alla 1 km ringil ja kus ühe sõidu kogukestus jääb alla 5 min. Sprindid algavad ajasõitudega ja jätkuvad 2–8- liikmeliste väljalangemissõitudega, kus võitjad kohtuvad lõpuks finaalis.
• Individuaalstardist sõit – eraldistart maastikul pikkus 5–25 km.
• Meeskonnavõistlus ehk teatesõit – kus võistkonna moodustavad sama või erinevate võistlusklasside sportlased. Sõidetakse kuni 9 km ringidel ning võistkonna liikmed läbivad ringe kordamööda, kusjuures vahetuse üleandmise momendil peavad võistlejad kindlaksmääratud vahetusala jooksul olema füüsilises kontaktis. Ühisstardist alanud võistluse võitjaks tuleb võistkond, kelle viimase vahetuse sõitja ületab finišijoone esimesena.
• Mitmepäevasõit – analoog maanteesõidu velotuurile.
Eesti meistrivõistlused 2022. aastal:
- P 10.07.2022 EMV mäestlaskumises (DHI), Kütioru info
- L-P 23-24.07.2022 EMV olümpiakrossis (XCO), Otepää info
- L 06.08.2022 EMV maastikumaratonis/ E-Piim 19. Kullamaa Rattamaraton (XCM), Kullamaa info
- P 28.08.2022 EMV teatekrossis (XCO), Jõulumäe Tervisespordikeskuses info
- L 22.10.2022 EMV cyclo-crossis, Pärnu info
Olümpiakross (inglise keelne lühend – XCO) on ainus olümpiamängude kavas olev maastikuratta võistlusdistsipliin. Võistlusklasside kaupa ühisstardist toimuvad võistlussõidud toimuvad 4-6km ringidel.
Maastikukrossimaraton (inglise keelne lühend XCM) sõidetakse 60-120km pikkusel rohkete tõusumeetritega maastikurajal.
Mäestlaskumine (inglise keelne lühend DHI) on võistlus kella vastu, kus võistleja peab läbima kiired ja tehnilised lõigud. Rattur peab näitama julgust ja ka täpseid tehnilisi oskusi, et läbida erinevaid looduslikke takistusi.
Tänasel päeval võib täie veendumusega väita, et Eesti läbi aegade edukaim naissoost maastikurattur on Janika Lõiv. Lõiv on kerkinud UCI poolt hallatava maastikuratta olümpiakrossi reitingutabelis uskumatult kõrgele viiendale kohale. Reitingutabeli esikohta hoiab hetkel valitsev maailmameister prantslanna Pauline Ferrand Prevot, teine on Euroopa meister šveitslane Jolanda Neff, kolmas hollandlanna Anne Terpstra ning enne Janikat neljandal kohal […]
Rahvusvahelise olümpiakomitee asepresidendi John Coatesi sõnul ei sõltu Tokyo olümpiamängude toimumine järgmisel aasta sellest, mis olukord valitseb koroonaviiruse pandeemiaga. “Need toimuvad koroonaviirusega või koroonaviiruseta,” lausus Coates telefoniintervjuus uudisteagentuurile AFP. “Mängud algavad järgmise aasta 23. juulil.” Austraallane meenutas, et Tokyo olümpiamängud pidid algselt olema uuesti üleshitamise mängud pärast riiki 2011. tabanud katastroofilist maavärinat ja tsunamit. “Nüüd […]
Ehkki Haana100 rattamaraton toimub kolme nädala pärast, siis sõitis Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid 100-kilomeetrise distantsi juba läbi. “Sõitsin sel nädalavahetusel läbi Haanja100 rattamaratoni trassi, kuna kolme nädala pärast, mil see tegelikult toimub, ei saa ma Lõuna-Eestis kohal olla,” kirjutas president Kaljulaid sotsiaalmeedias. “See pole küll suurim Eesti rattasõitude hulgas, aga kõik ratturid teavad seda. Eks […]
Kõrvemaa radadel toimunud Bosch Eesti maastikurattasarja rattamaratoni viies etapp, 23. Tallinna Rattamaraton pakkus ülipõnevat lõpuheitlust, mil finišijoone ületasid neli ratturit praktiliselt üheaegselt. 23. Tallinna rattamaratoni 47 km põhisõidu võitis sarja valitsev liider Gert Jõeäär (Veloplus) ajaga 1:39:20, kohe tema järel Rodzers Petaks (ZZK), Josten Vaidem (Fixus) ja Martin Loo, kelle kõigi lõpuaeg oli 1:39:21. Viiendale […]
23. Tartu Rattamaratoni lastesõidud toimuvad Tartu Tähtvere Spordipargis 19. septembril, kuid lisaks on väikestel spordisõpradel võimalus sel korral läbida TILLUsõit või MINImaraton kaugosalusega. Tulenevalt 2000 inimese piirangust on tehtud mitmeid muudatusi lastesõitude põhipäeval. Rattamaratoni lasteürituste programmi on hajutatud ning lapsi oodatakse sõitma kahes vahetuses, ühes vahetuses maksimaalselt 1000 last koos saatjaga. „Paneme kõigile südamele, et ühe pere […]
