Maastik
Esimene maastikuratta võistlus korraldati USA-s kaheksakümnendate alguses. Sellest ajast on distsipliin kasvanud ja populaarsust kogunud igast küljest. Esimesed Maailma Meistrivõistlused, kinnitatuna UCI poolt, toimusid 1990. aastatel.
Maastikurattal on neli erinevat suunda: olümpiakross; maastikuratta maraton; downhill; four-cross; eraldi alana toome maastiku all välja ka cyclo-crossi.
Maastikusõit peab toimuma looduslikul maastikul, ei tohi sisaldada kunstlikke takistusi ning peab valdavas osas olema läbitav rattalt maha tulemata. UCI on välja toonud 7 erinevat ametlikku maastikusõidu võistlusala, milleks on:
• Olümpiaformaat – starditakse ühisstardist ja sõidetakse vähemalt 5–9 km ringidel, võistluse kestus on kuni 2 h 15 min. Võistlustrass peab sisaldama erineva raskusastme, reljeefi , tehnilise nõudlikkuse ja pinnasega rajalõike.
• Maraton – võistlus ühisstardist 3–4 h ja 60–120 km, mille trassil ei tohi olla kattuvaid rajalõike.
• Punktist-punkti sõit ehk ralli – analoog maratonile, kuid distants võib olla lühem 25–60 km.
• Lühirajasõit – sõit ühisstardist 1–5 km ringil, kestvusega kuni 1 h, võib sisaldada kunstlikke või looduslikke takistusi, kui need ei kujuta ohtu võistlejate tervisele. Reeglina jääb lühiraja võistlustel sõidetava ringi pikkus ajaliselt 2–5 min. vahele ning kogu võistluse kestus 20–30 min. piiridesse. Lühiraja sõitude alaliigiks on mägirattasprindid, mis võivad toimuda alla 1 km ringil ja kus ühe sõidu kogukestus jääb alla 5 min. Sprindid algavad ajasõitudega ja jätkuvad 2–8- liikmeliste väljalangemissõitudega, kus võitjad kohtuvad lõpuks finaalis.
• Individuaalstardist sõit – eraldistart maastikul pikkus 5–25 km.
• Meeskonnavõistlus ehk teatesõit – kus võistkonna moodustavad sama või erinevate võistlusklasside sportlased. Sõidetakse kuni 9 km ringidel ning võistkonna liikmed läbivad ringe kordamööda, kusjuures vahetuse üleandmise momendil peavad võistlejad kindlaksmääratud vahetusala jooksul olema füüsilises kontaktis. Ühisstardist alanud võistluse võitjaks tuleb võistkond, kelle viimase vahetuse sõitja ületab finišijoone esimesena.
• Mitmepäevasõit – analoog maanteesõidu velotuurile.
Eesti meistrivõistlused 2022. aastal:
- P 10.07.2022 EMV mäestlaskumises (DHI), Kütioru info
- L-P 23-24.07.2022 EMV olümpiakrossis (XCO), Otepää info
- L 06.08.2022 EMV maastikumaratonis/ E-Piim 19. Kullamaa Rattamaraton (XCM), Kullamaa info
- P 28.08.2022 EMV teatekrossis (XCO), Jõulumäe Tervisespordikeskuses info
- L 22.10.2022 EMV cyclo-crossis, Pärnu info
Olümpiakross (inglise keelne lühend – XCO) on ainus olümpiamängude kavas olev maastikuratta võistlusdistsipliin. Võistlusklasside kaupa ühisstardist toimuvad võistlussõidud toimuvad 4-6km ringidel.
Maastikukrossimaraton (inglise keelne lühend XCM) sõidetakse 60-120km pikkusel rohkete tõusumeetritega maastikurajal.
Mäestlaskumine (inglise keelne lühend DHI) on võistlus kella vastu, kus võistleja peab läbima kiired ja tehnilised lõigud. Rattur peab näitama julgust ja ka täpseid tehnilisi oskusi, et läbida erinevaid looduslikke takistusi.
Lezyne Cyclo-crossi Karikasarja 2. etapi, Rakke CX-i võitis juunioride arvestuses kaasa tegev Madis Mihkels (Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi), kes edestas poole minutiga Eesti profitiimi Tartu 2024/Baltic Chain Cycling nimekirja kuuluvaid Rait Ärmi ja Markus Pajurit. Mihkels oli kiireim ka avetapil. Naistest saavutas esikoha Laura Lizette Sander (Pärnu Kalevi Spordikool), talle järgnesid avaetapi võitja Elina Tasane […]
Eesti olümpiakrossi- ja maastikumaratoni valitsev Eesti meister Peeter Pruus võitis Itaalias toimunud teise kategooria XCO võistluse 27. Trofeo Laigueglia MTB Classic. “Paksu ronija jalad tundsid end täna hästi, tore on tagasi olla maastikurattal maanteevõistluste järel,” kirjutas Pruus sotsiaalmeedias. Mäletatavasti aitas Pruus eelmisel nädalavahetusel Itaalias toimunud MM-il grupisõidus Tanel Kangertit, kuid mõlemad jätsid võistluse sõidu lõppfaasis […]
Maastikuratturite hooaja esimene MK-etapp toimus Tšehhis Nove Mestos, kus üllatuslikult pälvis esikoha 21-aastane prantslanna Loana Lecomte. Tõusvas joones sõitnud valitsev Eesti meister Janika Lõiv sai 15. ja Mari-Liis Mõttus 62. koha. Võistluse esimesel kahel ringil domineeris sõitu valitsev maailmameister Pauline Ferrand-Prevot, kuid kolmandal ringil sõitis Lecomte end talle kandadele ning asus seejärel ise võistlust juhtima. […]
Septembrikuu oli meie rattaspordile taas teguderohke. Toimus näiteks kohaliku rattamaailma üks olulisemaid rattaüritusi Tartu Rattamaraton, kus lustisid nii suured kui väikesed. Kuu alguses rõõmustas kõiki rattafänne uudis, et üks meie talendikamatest noortest ratturitest Markus Pajur liitub uuest hooajast rattalegendi Nairo Quintana klubiga. Samuti tekitas uhkustunde fakt, et Janika Lõiv on maailmareitingutabelis lausa viiendale kohale tõusnud. […]
Üheksa aastat tagasi tegi nüüdseks 23-aastane ja kuuekordne täiskasvanute Eesti meister Mari-Liis Mõttus otsustava valiku. Toona Võru külje all Puiga põhikoolis õppides oli tema põhiala murdmaasuusatamine. Haanja ja Kubija rajad ei jäänud ju kuigi kaugele. Loe lähemalt: https://lounapostimees.postimees.ee/7074439/maamajandust-tudeeriv-vorumaa-rattur-unistab-profikarjaarist?fbclid=IwAR1ZS39JWGIpcGsO0QnRhRf83MlUmpHg6Ja5ziT7RrSvvGNBsMM5amApVwQ
