Esimene maastikuratta võistlus korraldati USA-s kaheksakümnendate alguses. Sellest ajast on distsipliin kasvanud ja populaarsust kogunud igast küljest. Esimesed Maailma Meistrivõistlused, kinnitatuna UCI poolt, toimusid 1990. aastatel.
Maastikurattal on neli erinevat suunda: olümpiakross; maastikuratta maraton; downhill; four-cross; eraldi alana toome maastiku all välja ka cyclo-crossi.
Maastikusõit peab toimuma looduslikul maastikul, ei tohi sisaldada kunstlikke takistusi ning peab valdavas osas olema läbitav rattalt maha tulemata. UCI on välja toonud 7 erinevat ametlikku maastikusõidu võistlusala, milleks on:
• Olümpiaformaat – starditakse ühisstardist ja sõidetakse vähemalt 5–9 km ringidel, võistluse kestus on kuni 2 h 15 min. Võistlustrass peab sisaldama erineva raskusastme, reljeefi , tehnilise nõudlikkuse ja pinnasega rajalõike.
• Maraton – võistlus ühisstardist 3–4 h ja 60–120 km, mille trassil ei tohi olla kattuvaid rajalõike.
• Punktist-punkti sõit ehk ralli – analoog maratonile, kuid distants võib olla lühem 25–60 km.
• Lühirajasõit – sõit ühisstardist 1–5 km ringil, kestvusega kuni 1 h, võib sisaldada kunstlikke või looduslikke takistusi, kui need ei kujuta ohtu võistlejate tervisele. Reeglina jääb lühiraja võistlustel sõidetava ringi pikkus ajaliselt 2–5 min. vahele ning kogu võistluse kestus 20–30 min. piiridesse. Lühiraja sõitude alaliigiks on mägirattasprindid, mis võivad toimuda alla 1 km ringil ja kus ühe sõidu kogukestus jääb alla 5 min. Sprindid algavad ajasõitudega ja jätkuvad 2–8- liikmeliste väljalangemissõitudega, kus võitjad kohtuvad lõpuks finaalis.
• Individuaalstardist sõit – eraldistart maastikul pikkus 5–25 km.
• Meeskonnavõistlus ehk teatesõit – kus võistkonna moodustavad sama või erinevate võistlusklasside sportlased. Sõidetakse kuni 9 km ringidel ning võistkonna liikmed läbivad ringe kordamööda, kusjuures vahetuse üleandmise momendil peavad võistlejad kindlaksmääratud vahetusala jooksul olema füüsilises kontaktis. Ühisstardist alanud võistluse võitjaks tuleb võistkond, kelle viimase vahetuse sõitja ületab finišijoone esimesena.
• Mitmepäevasõit – analoog maanteesõidu velotuurile.
Eesti meistrivõistlused 2022. aastal:
Olümpiakross (inglise keelne lühend – XCO) on ainus olümpiamängude kavas olev maastikuratta võistlusdistsipliin. Võistlusklasside kaupa ühisstardist toimuvad võistlussõidud toimuvad 4-6km ringidel.
Maastikukrossimaraton (inglise keelne lühend XCM) sõidetakse 60-120km pikkusel rohkete tõusumeetritega maastikurajal.
Mäestlaskumine (inglise keelne lühend DHI) on võistlus kella vastu, kus võistleja peab läbima kiired ja tehnilised lõigud. Rattur peab näitama julgust ja ka täpseid tehnilisi oskusi, et läbida erinevaid looduslikke takistusi.
Novembri lõpp ja detsembrikuu oli aeg kokkuvõtete tegemiseks. Sel aastal toimus rattaspordi jaoks oluliste tegude, parimate klubide ja sportlaste autasustamine koroonaviiruse tõttu teisiti, ära jäi iga-aastane parimate ratturite autasustamise galaüritus. Selle asemel saatis Liit parimatele tunnustuse karikate näol kontaktivabalt posti teel. Eesti parimateks ratturiteks valiti sel aastal Tanel Kangert ja Janika Lõiv. Uus aasta on […]
Belgias Herentalsis peetud cyclo-crossi võistlusel X2O Trophyl pälvis hooaja esimese võidu kohalike rõõmuks Wout van Aert, kes edestas valitsevat maailmameistrit Mathieu van der Poeli. Van Aerti võiduajaks märgiti 58 minutit ja 13 sekundit. Van der Poeli võistluse rikkus rehvi purunemine, mistõttu kaotas ta finišis võitjale 35 sekundiga. Kolmandale kohale tuli belglane Michael Vanthourenhout (+1.32). Mägisel, […]
Cyclo-crossi MK-sarja teisel etapil Belgias Namuris võidutses valitsev maailmameister Mathieu van der Poel (Alpecin-Fenix), edestades Wout van Aerti (Jumbo-Visma) ja Thomas Pidcocki (Trinity). Van der Poel võitis hooaja teise MK-etapi ajaga 1:03.59, edestades Van Aerti kolme ja Pidcocki 11 sekundiga. Esimesel MK-etapil Tšehhis Taboris võidutsenud Michael Vanthourenhout (Pauwels Sauzen-Bingoal) lõpetas neljandal positsioonil, kaotades võitjale ühe […]
Suure arenguhüppe teinud maastikurattur Janika Lõiv kuulutati teist aastat järjest Eesti parimaks naisratturiks ja teda juhendav Karmen Reinpõld pälvis aasta rattatreeneri tunnustuse. “Ma arvan, et selle hooaja muutis kõige erilisemaks siiski see koroonaviirus, mis muutis kõiki minu plaane ja ma pidin väga paindlik olema. Kõige keerulisemaks ja põnevamaks perioodiks saigi seitsmenädalane toas pukisõitmine, mis jääb […]
Sel aastal toimus rattaspordi jaoks oluliste tegude, parimate klubide ja sportlaste autasustamine koroonaviiruse tõttu teisiti, ära jäi iga-aastane parimate ratturite autasustamise galaüritus. Selle asemel saatis Liit parimatele tunnustuse karikate näol kontaktivabalt posti teel. Eesti parim meesrattur 2020. aastal on Tanel Kangert, kes hoiab UCI reitingus samuti eestlastest maanteeratturite kõrgeimat 97. kohta. Sel aastal oli klubi […]