Maastik
Esimene maastikuratta võistlus korraldati USA-s kaheksakümnendate alguses. Sellest ajast on distsipliin kasvanud ja populaarsust kogunud igast küljest. Esimesed Maailma Meistrivõistlused, kinnitatuna UCI poolt, toimusid 1990. aastatel.
Maastikurattal on neli erinevat suunda: olümpiakross; maastikuratta maraton; downhill; four-cross; eraldi alana toome maastiku all välja ka cyclo-crossi.
Maastikusõit peab toimuma looduslikul maastikul, ei tohi sisaldada kunstlikke takistusi ning peab valdavas osas olema läbitav rattalt maha tulemata. UCI on välja toonud 7 erinevat ametlikku maastikusõidu võistlusala, milleks on:
• Olümpiaformaat – starditakse ühisstardist ja sõidetakse vähemalt 5–9 km ringidel, võistluse kestus on kuni 2 h 15 min. Võistlustrass peab sisaldama erineva raskusastme, reljeefi , tehnilise nõudlikkuse ja pinnasega rajalõike.
• Maraton – võistlus ühisstardist 3–4 h ja 60–120 km, mille trassil ei tohi olla kattuvaid rajalõike.
• Punktist-punkti sõit ehk ralli – analoog maratonile, kuid distants võib olla lühem 25–60 km.
• Lühirajasõit – sõit ühisstardist 1–5 km ringil, kestvusega kuni 1 h, võib sisaldada kunstlikke või looduslikke takistusi, kui need ei kujuta ohtu võistlejate tervisele. Reeglina jääb lühiraja võistlustel sõidetava ringi pikkus ajaliselt 2–5 min. vahele ning kogu võistluse kestus 20–30 min. piiridesse. Lühiraja sõitude alaliigiks on mägirattasprindid, mis võivad toimuda alla 1 km ringil ja kus ühe sõidu kogukestus jääb alla 5 min. Sprindid algavad ajasõitudega ja jätkuvad 2–8- liikmeliste väljalangemissõitudega, kus võitjad kohtuvad lõpuks finaalis.
• Individuaalstardist sõit – eraldistart maastikul pikkus 5–25 km.
• Meeskonnavõistlus ehk teatesõit – kus võistkonna moodustavad sama või erinevate võistlusklasside sportlased. Sõidetakse kuni 9 km ringidel ning võistkonna liikmed läbivad ringe kordamööda, kusjuures vahetuse üleandmise momendil peavad võistlejad kindlaksmääratud vahetusala jooksul olema füüsilises kontaktis. Ühisstardist alanud võistluse võitjaks tuleb võistkond, kelle viimase vahetuse sõitja ületab finišijoone esimesena.
• Mitmepäevasõit – analoog maanteesõidu velotuurile.
Eesti meistrivõistlused 2022. aastal:
- P 10.07.2022 EMV mäestlaskumises (DHI), Kütioru info
- L-P 23-24.07.2022 EMV olümpiakrossis (XCO), Otepää info
- L 06.08.2022 EMV maastikumaratonis/ E-Piim 19. Kullamaa Rattamaraton (XCM), Kullamaa info
- P 28.08.2022 EMV teatekrossis (XCO), Jõulumäe Tervisespordikeskuses info
- L 22.10.2022 EMV cyclo-crossis, Pärnu info
Olümpiakross (inglise keelne lühend – XCO) on ainus olümpiamängude kavas olev maastikuratta võistlusdistsipliin. Võistlusklasside kaupa ühisstardist toimuvad võistlussõidud toimuvad 4-6km ringidel.
Maastikukrossimaraton (inglise keelne lühend XCM) sõidetakse 60-120km pikkusel rohkete tõusumeetritega maastikurajal.
Mäestlaskumine (inglise keelne lühend DHI) on võistlus kella vastu, kus võistleja peab läbima kiired ja tehnilised lõigud. Rattur peab näitama julgust ja ka täpseid tehnilisi oskusi, et läbida erinevaid looduslikke takistusi.
Cyclo-crossi sarja X²O Badkamers Trofee Brüsselis peetud viimase etapi võitis Toon Aerts (Baloise Trek Lions), kes edestas 20 sekundiga Quinten Hermansit (Tormans Cyclo Cross Team) ja 36 sekundiga Niels Vandeputtet (Alpecin-Fenix). Sarja üldvõidu ja 30 000 euro suuruse auhinnatšeki pälvis aga täna kuuendana lõpetanud Eli Iserbyt (Pauwels Sauzen-Bingoal), kellele järgnesid etappide aegade summeerimise tulemusel Aerts […]
Eesti Jalgratturite Liidu Kohtunike Kogu juhatus koostöös Liidu sekretariaadiga kutsub Teid osalema 28.02.2021 toimuvale online koolitusseminarile. Kohtunike seminaril käsitletakse maanteesõidu, EJL 2021. aasta reglemendi ning COVID-19 kriisiga seonduvaid teemasid. Lektoriteks on EJL-i komissarid ja EJL peasekretär. Seminar toimub Zoom.us veebikeskkonnas ning eelregistreerunud osalejad saavad veebipõhise ligipääsu. Seminari toimumisajaks on planeeritud pühapäev, 28. veebruar 11.00-16.00 koos […]
Eesti maastikukrossi ja -maratoni meister Peeter Pruus kukkus treeningul ning röntgenis tuvastati tema parema käe pöidlas väikene murd. “Treenisin maanteel ühe sõbraga koos. Ta sõitis august läbi, mille järel viskas lenksu käest ja ta sõitis mulle lenksu alla. Ma ei jõudnud reageerida ja olingi asfaltil pikali. Sain veel trenni lõpuni sõita, aga siiamaani (kümne päevaga) […]
Ajakiri Ma Olen Jalgrattur (aastast 2016) on mõeldud kõigile, kes naudivad rattasõitu või soovivad olla kursis uuemate trendidega jalgrattamaailmast. Ajakirjas saad osa põnevatest persoonilugudest ja usutlustest, leiad kasulikke näpunäiteid ja huvitavat pildimaterjali. Lisaks leiavad kajastamist värskemad lood Eesti profiratturitest maailmas ja uutest noortest talentidest kodumaal. Sõna saavad treenerid ja Eesti Jalgratturite Liit. Samuti leiab ajakirjast […]
Katrin ja Martin Loo on aastate jooksul pakkunud elamusi nii jalgpallisõpradele kui ka rattaspordihuvilistele. Teismelisena oma ala juurde jõudnud südikad ja võistlushimulised õde-venda lõpetasid mõlemad hiljuti profikarjääri ja pole kumbki oma otsust kahetsenud. Perekond Loo on läbi ja lõhki spordipere: ema Kersti ja isa Heiki olid ujujad, väike Katrin käis noorena kergejõustikus, ujumises, tantsimas, tennisetrennis […]
