Maastik
Esimene maastikuratta võistlus korraldati USA-s kaheksakümnendate alguses. Sellest ajast on distsipliin kasvanud ja populaarsust kogunud igast küljest. Esimesed Maailma Meistrivõistlused, kinnitatuna UCI poolt, toimusid 1990. aastatel.
Maastikurattal on neli erinevat suunda: olümpiakross; maastikuratta maraton; downhill; four-cross; eraldi alana toome maastiku all välja ka cyclo-crossi.
Maastikusõit peab toimuma looduslikul maastikul, ei tohi sisaldada kunstlikke takistusi ning peab valdavas osas olema läbitav rattalt maha tulemata. UCI on välja toonud 7 erinevat ametlikku maastikusõidu võistlusala, milleks on:
• Olümpiaformaat – starditakse ühisstardist ja sõidetakse vähemalt 5–9 km ringidel, võistluse kestus on kuni 2 h 15 min. Võistlustrass peab sisaldama erineva raskusastme, reljeefi , tehnilise nõudlikkuse ja pinnasega rajalõike.
• Maraton – võistlus ühisstardist 3–4 h ja 60–120 km, mille trassil ei tohi olla kattuvaid rajalõike.
• Punktist-punkti sõit ehk ralli – analoog maratonile, kuid distants võib olla lühem 25–60 km.
• Lühirajasõit – sõit ühisstardist 1–5 km ringil, kestvusega kuni 1 h, võib sisaldada kunstlikke või looduslikke takistusi, kui need ei kujuta ohtu võistlejate tervisele. Reeglina jääb lühiraja võistlustel sõidetava ringi pikkus ajaliselt 2–5 min. vahele ning kogu võistluse kestus 20–30 min. piiridesse. Lühiraja sõitude alaliigiks on mägirattasprindid, mis võivad toimuda alla 1 km ringil ja kus ühe sõidu kogukestus jääb alla 5 min. Sprindid algavad ajasõitudega ja jätkuvad 2–8- liikmeliste väljalangemissõitudega, kus võitjad kohtuvad lõpuks finaalis.
• Individuaalstardist sõit – eraldistart maastikul pikkus 5–25 km.
• Meeskonnavõistlus ehk teatesõit – kus võistkonna moodustavad sama või erinevate võistlusklasside sportlased. Sõidetakse kuni 9 km ringidel ning võistkonna liikmed läbivad ringe kordamööda, kusjuures vahetuse üleandmise momendil peavad võistlejad kindlaksmääratud vahetusala jooksul olema füüsilises kontaktis. Ühisstardist alanud võistluse võitjaks tuleb võistkond, kelle viimase vahetuse sõitja ületab finišijoone esimesena.
• Mitmepäevasõit – analoog maanteesõidu velotuurile.
Eesti meistrivõistlused 2022. aastal:
- P 10.07.2022 EMV mäestlaskumises (DHI), Kütioru info
- L-P 23-24.07.2022 EMV olümpiakrossis (XCO), Otepää info
- L 06.08.2022 EMV maastikumaratonis/ E-Piim 19. Kullamaa Rattamaraton (XCM), Kullamaa info
- P 28.08.2022 EMV teatekrossis (XCO), Jõulumäe Tervisespordikeskuses info
- L 22.10.2022 EMV cyclo-crossis, Pärnu info
Olümpiakross (inglise keelne lühend – XCO) on ainus olümpiamängude kavas olev maastikuratta võistlusdistsipliin. Võistlusklasside kaupa ühisstardist toimuvad võistlussõidud toimuvad 4-6km ringidel.
Maastikukrossimaraton (inglise keelne lühend XCM) sõidetakse 60-120km pikkusel rohkete tõusumeetritega maastikurajal.
Mäestlaskumine (inglise keelne lühend DHI) on võistlus kella vastu, kus võistleja peab läbima kiired ja tehnilised lõigud. Rattur peab näitama julgust ja ka täpseid tehnilisi oskusi, et läbida erinevaid looduslikke takistusi.
Täna kinnitas Rahvusvaheline Jalgratturite Liit (UCI) Tokyo olümpiamängudele maastikurattas kvalifitseerunud riigid, mille hulgas oli ka Eesti. Võistluspunktide arvestuses on Eesti täna maailma reitingus 16. positsioonil. Olümpiale kvalifitseerus Eesti 17. kohaga. Kolme aasta vältel aitasid Eesti naiste maastikuratta distsipliinile kvalifitseeruda Greete Steinburg, Mari-Liis Mõttus, Maaris Meier ja Janika Lõiv. Punktide kogumise hetkel oli teada, et Eestit […]
Maaris Meier (Maiatos) osales täna Portugalis toimunud mäestlaskumise etapil (DHI), kus saavutas 6. koha. Võistluse võitis prantslannast valitsev maailmameister Myriam Nicole, teine oli Telma Torregrosa ja kolmas Agnes Delest. Kohal olid pea kõik Top 100 naised. Võistlusraja pikkus oli 2100 meetrit ja kõrguste vahe 300 meetrit. „Rada oli võrreldes eilsega korralikult kuivanud. Sain iga laskumisega […]
Tokyo suveolümpiamängudele pürgiv Janika Lõiv osales täna Tšehhis Nove Mestos MK-etapil olümpiakrossis, kus sõitis välja 14. koha (ajaga 1.30.43). Olümpiakrossi võitis prantslanna Loana Lecomte (ajaga 1.25.15), teine oli ameeriklanna Haley Batten ja kolmas Austraaliast pärit Rebecca McConnell. „Kuna eile ma rajal trenni ei teinud, siis otsustasin hommikul, et lähen testin erinevaid rehve. See oli minu […]
Olümpiale pürgiv Janika Lõiv osales 14. mail Tšehhis Nove Mestos MK-etapi lühirajavõistlusel, kus sõitis välja 22. koha (aeg 25.20). Võistluse võitis ameeriklanna Haley Batten, kellele järgnesid prantslanna Loana Lecomte ja rootslanna Jenny Rissveds. „Lühirada algas jälle väga positiivselt. Olenemata sellest, et unustasin prillid ette panna ning tegin seda viimasel minutil, suutsin stardist väga hästi ära […]
13. mail toimunud Eesti Jalgratturite Liidu üldkoosolekul valiti president, asepresidendid ja uued juhatuse liikmed perioodiks 2021-2025. Hääletamistulemustega otsustati, et Eesti Jalgratturite Liidu presidendina jätkab Raivo Rand, asepresidentideks valiti Erkki Raasuke ja Enn Veskimägi. Jalgratturite Liidu juhatusse valiti üks Eesti esimesi naismaanteerattaproffe Grete Treier, sportlaskomisjoni esimees Janelle Uibokand, Aivar Uutar, Runo Ruubel ja endistest liikmetest Sander […]
