Maastik
Esimene maastikuratta võistlus korraldati USA-s kaheksakümnendate alguses. Sellest ajast on distsipliin kasvanud ja populaarsust kogunud igast küljest. Esimesed Maailma Meistrivõistlused, kinnitatuna UCI poolt, toimusid 1990. aastatel.
Maastikurattal on neli erinevat suunda: olümpiakross; maastikuratta maraton; downhill; four-cross; eraldi alana toome maastiku all välja ka cyclo-crossi.
Maastikusõit peab toimuma looduslikul maastikul, ei tohi sisaldada kunstlikke takistusi ning peab valdavas osas olema läbitav rattalt maha tulemata. UCI on välja toonud 7 erinevat ametlikku maastikusõidu võistlusala, milleks on:
• Olümpiaformaat – starditakse ühisstardist ja sõidetakse vähemalt 5–9 km ringidel, võistluse kestus on kuni 2 h 15 min. Võistlustrass peab sisaldama erineva raskusastme, reljeefi , tehnilise nõudlikkuse ja pinnasega rajalõike.
• Maraton – võistlus ühisstardist 3–4 h ja 60–120 km, mille trassil ei tohi olla kattuvaid rajalõike.
• Punktist-punkti sõit ehk ralli – analoog maratonile, kuid distants võib olla lühem 25–60 km.
• Lühirajasõit – sõit ühisstardist 1–5 km ringil, kestvusega kuni 1 h, võib sisaldada kunstlikke või looduslikke takistusi, kui need ei kujuta ohtu võistlejate tervisele. Reeglina jääb lühiraja võistlustel sõidetava ringi pikkus ajaliselt 2–5 min. vahele ning kogu võistluse kestus 20–30 min. piiridesse. Lühiraja sõitude alaliigiks on mägirattasprindid, mis võivad toimuda alla 1 km ringil ja kus ühe sõidu kogukestus jääb alla 5 min. Sprindid algavad ajasõitudega ja jätkuvad 2–8- liikmeliste väljalangemissõitudega, kus võitjad kohtuvad lõpuks finaalis.
• Individuaalstardist sõit – eraldistart maastikul pikkus 5–25 km.
• Meeskonnavõistlus ehk teatesõit – kus võistkonna moodustavad sama või erinevate võistlusklasside sportlased. Sõidetakse kuni 9 km ringidel ning võistkonna liikmed läbivad ringe kordamööda, kusjuures vahetuse üleandmise momendil peavad võistlejad kindlaksmääratud vahetusala jooksul olema füüsilises kontaktis. Ühisstardist alanud võistluse võitjaks tuleb võistkond, kelle viimase vahetuse sõitja ületab finišijoone esimesena.
• Mitmepäevasõit – analoog maanteesõidu velotuurile.
Eesti meistrivõistlused 2022. aastal:
- P 10.07.2022 EMV mäestlaskumises (DHI), Kütioru info
- L-P 23-24.07.2022 EMV olümpiakrossis (XCO), Otepää info
- L 06.08.2022 EMV maastikumaratonis/ E-Piim 19. Kullamaa Rattamaraton (XCM), Kullamaa info
- P 28.08.2022 EMV teatekrossis (XCO), Jõulumäe Tervisespordikeskuses info
- L 22.10.2022 EMV cyclo-crossis, Pärnu info
Olümpiakross (inglise keelne lühend – XCO) on ainus olümpiamängude kavas olev maastikuratta võistlusdistsipliin. Võistlusklasside kaupa ühisstardist toimuvad võistlussõidud toimuvad 4-6km ringidel.
Maastikukrossimaraton (inglise keelne lühend XCM) sõidetakse 60-120km pikkusel rohkete tõusumeetritega maastikurajal.
Mäestlaskumine (inglise keelne lühend DHI) on võistlus kella vastu, kus võistleja peab läbima kiired ja tehnilised lõigud. Rattur peab näitama julgust ja ka täpseid tehnilisi oskusi, et läbida erinevaid looduslikke takistusi.
Tšehhis Nove Mestos peeti maastikumaratonide maailma karika sarja esimene ja olümpiakrossi kolmas etapp. Peeter Pruus pälvis maastikumaratonis 15. ja Janelle Uibokand 17. koha, Janika Lõiv finišeeris olümpiakrossis 35. positsioonil. Maastikumaratoni MK-etapivõidu pälvis itaallane Fabian Rabensteiner ajaga 4:39.45. Teisena lõpetas Alex Miller (+0.07) ja kolmandana Samuele Porro (+0.08). Pruus kaotas võitjale nelja minuti ja 36 sekundiga. […]
Reedel, 24. mail Tallinnas Olümpia hotellis kogunenud Eesti Olümpiakomitee 49. täiskogu kinnitas EOK 2023. aasta majandusaasta aruande eelarve mahuga 14,9 miljonit eurot. Lisaks anti üle EOK teenetemärgid. Kultuuriminister Heidy Purga sõnul on seljataga töine aasta, mille jooksul tähistati nii EOK 100. juubeliaastat kui eestimaalasi liikuma kutsuvat Liikumisaastat. „Eesti Olümpiakomitee roll meie spordivaldkonna eestvedamisel on märkimisväärne. […]
Rahvusvahelise jalgrattapäeva (3. juuni) nädalal toimub üle Eesti “Jalgrattanädal 2024”. Sestap kutsume kõiki teid korraldama mõnes Eestimaa paigas mõne mõnusa ühise rattasõidu või treeningu. Jalgrattanädala suur eesmärk on propageerida jalgrattasõitu ja selle turvalisust. Jalgrattanädal 2024 toimub Eestimaa terviseradadel ja teedel 3.-9. juuni 2024. Jalgrattanädala korraldamisel on eeskuju võetud 100 Suusatundi 2024 ja Jooksunädal 2024 projektidest jaanuaris […]
Eesti maastikurattasarja kümnenda hooaja teise etapi, 26. Rõuge rattamaratoni 48 km pikkuse põhisõidu võitsid Josten Vaidem ja Merili Sirvel. Üsna sõidu algfaasis tegi hilisem võitja Josten Vaidem (Fixus) nn planeeritud rünnaku, millele suutis vastata vaid Peeter Tarvis. Ligi 30 km liiguti koos, kuni Tarvis pidi tehnilise probleemi tõttu korraks peatuma ning edasine oli juba võitja […]
Poolas Bielsko-Bialas sõideti nädalavahetusel mäestlaskumise maailma karika sarja teine etapp. Meesjuunioride konkurentsis jõudis finaalvõistlusele Riko Mäeuibo, pälvides seal 19. koha. Kvalifikatsioonis näitas Mäeuibo 90 mäestlaskuja konkurentsis 16. aega tulemusega 3.14,362. Eelsõidu kiireimale, prantslasele Till Alranile jäi eestlane alla 6,108 sekundiga. Finaalvõistlusel mõõdeti Mäeuibo ajaks 3.17,746, mis andis 19. koha. „Minu nädalavahetus möödus väga ladusalt. Teadsin […]
