Maastik
Esimene maastikuratta võistlus korraldati USA-s kaheksakümnendate alguses. Sellest ajast on distsipliin kasvanud ja populaarsust kogunud igast küljest. Esimesed Maailma Meistrivõistlused, kinnitatuna UCI poolt, toimusid 1990. aastatel.
Maastikurattal on neli erinevat suunda: olümpiakross; maastikuratta maraton; downhill; four-cross; eraldi alana toome maastiku all välja ka cyclo-crossi.
Maastikusõit peab toimuma looduslikul maastikul, ei tohi sisaldada kunstlikke takistusi ning peab valdavas osas olema läbitav rattalt maha tulemata. UCI on välja toonud 7 erinevat ametlikku maastikusõidu võistlusala, milleks on:
• Olümpiaformaat – starditakse ühisstardist ja sõidetakse vähemalt 5–9 km ringidel, võistluse kestus on kuni 2 h 15 min. Võistlustrass peab sisaldama erineva raskusastme, reljeefi , tehnilise nõudlikkuse ja pinnasega rajalõike.
• Maraton – võistlus ühisstardist 3–4 h ja 60–120 km, mille trassil ei tohi olla kattuvaid rajalõike.
• Punktist-punkti sõit ehk ralli – analoog maratonile, kuid distants võib olla lühem 25–60 km.
• Lühirajasõit – sõit ühisstardist 1–5 km ringil, kestvusega kuni 1 h, võib sisaldada kunstlikke või looduslikke takistusi, kui need ei kujuta ohtu võistlejate tervisele. Reeglina jääb lühiraja võistlustel sõidetava ringi pikkus ajaliselt 2–5 min. vahele ning kogu võistluse kestus 20–30 min. piiridesse. Lühiraja sõitude alaliigiks on mägirattasprindid, mis võivad toimuda alla 1 km ringil ja kus ühe sõidu kogukestus jääb alla 5 min. Sprindid algavad ajasõitudega ja jätkuvad 2–8- liikmeliste väljalangemissõitudega, kus võitjad kohtuvad lõpuks finaalis.
• Individuaalstardist sõit – eraldistart maastikul pikkus 5–25 km.
• Meeskonnavõistlus ehk teatesõit – kus võistkonna moodustavad sama või erinevate võistlusklasside sportlased. Sõidetakse kuni 9 km ringidel ning võistkonna liikmed läbivad ringe kordamööda, kusjuures vahetuse üleandmise momendil peavad võistlejad kindlaksmääratud vahetusala jooksul olema füüsilises kontaktis. Ühisstardist alanud võistluse võitjaks tuleb võistkond, kelle viimase vahetuse sõitja ületab finišijoone esimesena.
• Mitmepäevasõit – analoog maanteesõidu velotuurile.
Eesti meistrivõistlused 2022. aastal:
- P 10.07.2022 EMV mäestlaskumises (DHI), Kütioru info
- L-P 23-24.07.2022 EMV olümpiakrossis (XCO), Otepää info
- L 06.08.2022 EMV maastikumaratonis/ E-Piim 19. Kullamaa Rattamaraton (XCM), Kullamaa info
- P 28.08.2022 EMV teatekrossis (XCO), Jõulumäe Tervisespordikeskuses info
- L 22.10.2022 EMV cyclo-crossis, Pärnu info
Olümpiakross (inglise keelne lühend – XCO) on ainus olümpiamängude kavas olev maastikuratta võistlusdistsipliin. Võistlusklasside kaupa ühisstardist toimuvad võistlussõidud toimuvad 4-6km ringidel.
Maastikukrossimaraton (inglise keelne lühend XCM) sõidetakse 60-120km pikkusel rohkete tõusumeetritega maastikurajal.
Mäestlaskumine (inglise keelne lühend DHI) on võistlus kella vastu, kus võistleja peab läbima kiired ja tehnilised lõigud. Rattur peab näitama julgust ja ka täpseid tehnilisi oskusi, et läbida erinevaid looduslikke takistusi.
Kanadas Mont-Sainte-Anne’is jätkunud maastikuratturite maailma karika sarjas tegi Eesti valitsev meister Janika Lõiv väga head sõidud nii lühirajal kui olümpiakrossis, kui sõitis välja mõlemal päeval kõrge 9. koha. Olümpiakrossis pälvis esikoha olümpiavõitja Jolanda Neff ajaga 1:26.53. Teise ja kolmanda koha jagasid omavahel Mona Mitterwallner ja Haley Batten, kaotades šveitslannale 56 sekundiga. Lõiv jäi Neffist kolme […]
Kanadas Quebecis peetud maastikuratta MK-etapil saavutas Janika Lõiv kahel korral üheksanda koha. 26 soojakraadi ja raja ohtlikult libedaks teinud vihmasajuga peetud MK-etapil tegi Lõiv oma karjääri paremuselt teise tulemuse MK-sarjas, kui sai olümpiakrossis üheksanda koha. Eesti meistrisärgis sõitnud Lõiv kaotas etapivõidu pälvinud ala olümpiavõitjale Jolanda Neffile Šveitsist kolme minuti ja 31 sekundiga. Teiseks tuli austerlanna […]
Tänasele Hawaii Express Estonian Cup Kullamaa rattamaratonile andis tavapärasest suurema sportliku pinge mängus olnud meistrisärgid. Nii meeste kui naiste parimad selgitati Eesti Jalgratturite Liidu egiidi all 64 kilomeetrisel Grand Prix distantsil. Meeste sõit tõi üllatusliku lõpplahenduse, kuivõrd alles finishijoonel selgus võitja, kes omale meistrisärki ei saanud. Nimelt ei osanud täna sinimustvalge särgi aastaks enda valdusse […]
Maastikumaratoni Eesti meistrid selguvad Läänemaal, võistluskeskusega Kullamaa Keskkooli staadionil. Võistlustrass kulgeb Kullamaa ja Palivere vahelisel alal ning jääb tervikuna Lääne-Nigula valla territooriumile. Eesti meistrid selgitatakse välja 65 km pikkusel võistlusmaal ja mehed ja naise seenior viis klassis 50 km pikkusel trassil, mõlemal puhul on tegu ühe võistlusringiga. Maastikumaratoni (XCM) starti on oodata mitmeid Eesti paremikku […]
Šveitsis toimuvate noorte maastikuratturite Euroopa meistrivõistlustel pälvis Maribel Rannala väljalangemissõidus (XCE) kõrge 6. koha. Kuni 17-aastaste neidude konkurentsis jõudis Rannala 136 noore ratturi vahel toimunud ajasõitudest edasi väljalangemisvoorudesse, kus 32 sportlase seast selgus lõpuks Euroopa meister. Eestlanna pääses väikesesse finaali, kus saavutas ajaga 1.08,71 teise koha. Kokkuvõttes andis see kõrge kuuenda tulemuse. Suurest finaalist väljus […]
