Head Eesti inimesed on vähem kui ühe kuuga kinkinud heategevuslikule suurprojektile „Igale Lapsele Jalgratas“, enam kui 800 jalgratast. Pool tööd seisab aga veel ees, kuna selleks, et kõik kingitud jalgrattad saaksid hooldatud ja kompleksetena õigete abivajajateni jõuaksid, vajab MTÜ lisatoetust.MTÜ Igale Lapsele tegevjuht ja üle-eestilise heategevusliku suurprojekti „Igale lapsele jalgratas“ ellukutsuja Lembit Arikainen selgitab: „Kuna kõik kingitud jalgrattad kogutakse esmalt piirkonniti kokku ning need saavad vajadusel hoolduse ja alles seejärel transporditakse üle Eesti abivajajateni, kaasneb sellega MTÜ-le üsna suur rahaline kulu.“ Lembit lisab: „Suur kulu on ka uus kiiver, milleta ei kingita edasi mitte ühtegi jalgratast. Kiiver on väga oluline ja peab olema uus.”
„Olen meeldivalt üllatunud, et meile on vähem kui ühe kuuga registreeritud edasi kinkimiseks juba rohkem kui 800 jalgratast. See on lausa ime, kui palju on Eestimaal lahkeid inimesi, kes sellele algatusele läbi meie kodulehe www.igalelapsele.ee omapoolse panuse on andnud, soovides sellel läbi aidata puuduses elavaid lapsi.“ Ning ta lisas mõtlikult: „Kuid kahjuks neid puuduses ja meie kõigi toetust vajavaid lapsi on täna siin Maarjamaal väga-väga palju, neid lapsi on tuhandeid ja täpset arvu ei tea tegelikult ju mitte keegi. See peaks olema kõigi meie suurte inimeste ühine huvi ja siiras soov, et Eestimaal oleks igal lapsel aktiivne, õnnelik ja täisväärtuslik lapsepõlv. Ma tean täpselt, mis tunne on elada puuduses, sest mina ise olen pärit üheteistkümne-lapselisest perest ja olles nii suure pere kümnes laps, tuli mul päris pikalt isiklikust jalgrattast unistada. Alles 15-aastaselt sain oma enda jalgratta, mille ise tookord juppidest ehitasin.“
„Antud projekt on ellukutsutud mitmel põhjusel,“ rõhutas MTÜ tegevjuht. „Esmalt muidugi sellepärast, et igal lapsel ja noorel oleks see enda rõõmus ning õnnelik kogemus lapsepõlvest eluteele kaasa võtta – omada päris oma enda jalgratast – kuid vähem oluline ei ole ka see, et tänane olukord maailmas on kahjuks sundinud üha enam ja enam lapsi ning noori arvutite taha ja füüsilist aktiivsust jääb paraku aina vähemaks.“
Lembitul endal on neli last ja ta kinnitab, et teab täpselt, kui keeruline on neid arvuti ekraani eest ära saada. Isikliku rattaga ringi sõitmine võiks küll üks motivaator olla, et õue minna. Sellele lisaks muidugi veel roheline mõtteviis ning taaskasutuse propageerimine.
- Kui esmalt oli heategevusliku projekti algatajatel mure, kas inimesed on valmis oma jalgrattaid heategevuseks ära kinkima, siis tänaseks on nad veendunud, et kaasavad projekti tuhandeid rattaid.
Heategevuslikule suurprojektile on tänaseks oma õla alla pannud juba üsna mitmed partnerid nagu näiteks Transpordiamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Eesti Lasterikaste Perede Liit, Respo Haagised, Ampler Bikes, TUUL, GOSPA, AQVA SPA jmt. „Igale Lapsele Jalgratas“ idee autor Lembit Arikainen lisab: „Kõik, kes tunnevad, et saavad meile appi tulla, on oodatud meiega ühendust võtma Igale Lapsele Facebooki lehe või www.igalelapsele.ee kodulehe kaudu.“ Samuti palub ta ühendust võtta ka peredel, kes vajavad jalgrattaid. „Lubame, et aitame teid!“ kinnitab Arikainen.
