Võrus peetud Merko Eesti ja Balti meistrivõistlustel oli eksponeeritud Raul ja tema poja Rauno Oja vintage võidusõidu rataste kollektsioon, kus võis näha võidusõidurattaid, mis on toodetud ajavahemikus aastatel 1940 kuni 1990.
Näitusel esitleti esmakordselt avalikkusele ühte unikaalset võidusõiduratast, mis Eesti jalgrattaspordi ajaloos on märkimisväärse tähendusega – põhjaliku taastamisprotsessi läbinud Riho Suuna 1989. a Team Kelme Iberia profiklubi ratast Eddy Merckx Corsa Extra.
1989. aastal kuulus Riho Suun Hispaania profiklubisse Team Kelme Iberia koos Toomas Kirsipuu ja Arvi Tammesaluga. Meestest mitte sõltuvatel põhjustel jäi aga hooaeg Hispaanias poolikuks ning suve keskel, kui külastati Eestit, said mehed teate, et Hispaaniasse neid enam tagasi ei oodata. Kuna Hispaaniasse enam tagasi asja ei olnud, siis jäid ka võidusõidurattad ja varustus meestele alles.
Arvi Tammesalu ratas läks uue omaniku kasutuses, minnes kahjuks laevaga Estonia mere põhja ja lebab nüüd seal. Triatleet, kes oli ratta omanik, õnneks pääses uppunud laevalt. Toomas Kirsipuu ratas on kellegi kodus seinal dekoratsioonina ning Riho Suuna ratas on ringiga Ojade kollektsioonis.
Rauno Oja on jalgratta taastatud võimalikult täpselt ja algsel kujul. Taastamise protsess algas hetkest, kui selgus info, kus ja kelle käes ratas oli. “Mul polnud ratas reaalselt veel käes, kui hakkasin ennast kurssi viima varuosade ja kõige muu vajaliku osas,” kirjeldas Rauno Oja. “Kui ratta kätte sain, siis nägin seda, milleks valmis olin. Raam oli osaliselt roostetanud, mõned mõlgid olid sees ning värvi oli palju maha koorunud. Lisaks olid rattale väga valed varuosad peale pandud. Sisuliselt tuli alustada nullist, sest Riho rattast oli säilinud ainult raam, kahvel ja sadulapost.”
Otsus oli lihtne, ratas tuli värvida uue värviga ja kõik varuosad oli vaja leida. Kogu see protsess võttis kokku aega peaaegu aasta. Näiteks värvitoonide leidmisele läks aega pea kolm tundi ja lisaks hiljem toonide testimine ja võrdlemine, et kas ikka haakub originaaliga. Kleepekad sai tellitud Austraaliast ning komponendid saadi kokku üle Euroopa surfates erinevatel internetist leitud saitidelt. Lisaks sai ka Soomes ja Rootsis käidud. “Esimesed komponendid, mis muretsesin, olid Delta pidurid. Need sain Saksamaalt,” jätkas Rauno Oja. “Ilusad aga ei pidurda. Kõige erilisemaks osaks on esimene käiguvahetaja, sest see saabus Eestisse kolm kuud. Kullerfirma suutis selle esialgu saata Saudi-Araabiasse ja sealt tagasi Belgiasse ning seejärel alles Eestisse. Nüüd on aga ratas valmis ja üks unistus on täitunud! Head meelt valmistab see, et tükike Eesti jalgrattaspordi ajalugu on säilinud ja päästetud.”
Võrus tegi Rauno kaasa ka Retro sõidul, kus austusest Riho Suuna vastu, sõitis ta just 1989.a Team Kelme Iberia võistlusriietes ning temale kuulunud värskelt enda poolt taastatud Eddy Merckx Corsa Extra rattaga. “Oli hea veeremine!” tõdes Oja.
