Eesti Jalgratturite Liidu treenerite nõukogu eesotsas esimehe Rene Mandriga on aasta otsa nuputanud vastust küsimusele: „Kuidas saada jalgrattaspordiga tegelema rohkem noori?“.
Ühiselt on jõutud arusaamale – kuni U15 vanuseklassini peab noorsportlaste jaoks primaarne olema rattasõidust saadav mõnu, mille kõrval omandatakse baasoskused ning -teadmised. Treenerid ja vanemad ei tohi noori suunata liigvarajasele spetsialiseerumisele ning muret pole vaja tunda sportlike tulemuste pärast.
Ajalugu on näidanud, et varajast spetsialiseerumist (maastikusõit, cyclo-cross, trekisõit, maanteesõit) pole vaja. Talendikad ja mitmekülgselt arendatud sportlased leiavad oma õige kutsumuse U19 vanuseklassis ja on hilisemalt edukad ka täiskasvanute hulgas. U15 ja U17 vanuses võitmine ei anna mingisugust garantiid edaspidiseks eduks. Varajasemad spetsialiseerujad pigem kaotavad varasemalt ka huvi jalgrattaspordiga tegelemise vastu.
„Oleme näinud, kuidas osad treenerid, noorsportlased ise ja lapsevanemad panevad liigselt peale pingeid noores eas tulemuste saavutamiseks. Rattasõidu võlu kaob sellega ära. Seepärast oleme otsustanud peatada Eesti meistrivõistluste korraldamise U15 vanuseklassile, eelpool nimetatud neljal distsipliinil – maastikusõit, cyclo-cross, trekisõit, maanteesõit. Ainult BMX-is korraldatakse nooremates vanuseklassides Eesti meistrivõistlusi,“ annab Mandri teada märgilistest muudatustest.
Samasugustel seisukohtadel ollakse näiteks ka Hollandis. Maailm muutub kiirelt ja noortel on tänasel päeval väga palju valikuvõimalusi. Nende valitud tegevus peab pakkuma lõbu ja naudingut, vastasel juhul minnakse üsna kiirelt teistele radadele.
Parim näide tarmukalt kasvatatud ratturist on hollandlaste näitel Mathieu van Der Poel. Ehkki, mis siin salata, ka geenid on jalgrattaspordile nii sobilikud kui üldse olla saab. Meil Eestis on ka oma näide Rait Ärmi näol olemas. Mullu maanteesõidu Euroopa meistrivõistlustel U23 vanuseklassi grupisõidus pronksi võitnud Ärm mängis noorena jalgpalli ja sõitis maastikuratast, enne kui maanteesõidu juurde jõudis.
„Ühtlasi tuleb endale teadvustada, et jalgrattatreeningud noortele, vanuses 8-14 eluaastat, peavad lisaks rattasõidule sisaldama iganädalaselt ka teisi spordialasid. Olgu selleks ujumine, jalgpall, suusatamine, uisutamine, kergejõustik või midagi muud. Ja seda aastaringselt, ka suvel. Sedakaudu on võimalik jõuda mitmekülgselt arendatud noorsportlasteni. Ühtlasi aitab selline lähenemine vältida treeningrutiini ning säilitada sporditegemise mõnu,“ lisab Mandri.
Uute punktidena on noorte võistlusmäärustikus välja toodud jalgrataste pöiakõrguste ning materjalide piirangud. Reglemendi muudatustest saab lähemalt lugeda ajakirja „Ma Olen Jalgrattur“ märtsis ilmuvas väljaandes.
Allikas:
Baltic Chain Cycling
