In memoriam
Ants Väravas
(10. VI 1937 – 20. VIII 2018)
Meie seast on lahkunud Eesti jalgrattaspordiajaloo üks säravamaid tegijaid Ants Väravas, keda võib kahtluseta lugeda meie rattaspordi esimeseks rahvusvaheliseks suurnimeks. Väravas oli teenäitaja, kelle jälgedesse astus esimesena Aavo Pikkuus. Nikolai Matvejevi ja Lembit Sestverki juhendamisel NSV Liidu tippratturiks tõusnud Väravas sai tuntuks eelkõige väga tugeva mitmepäevasõitjana, kelle tegelikud võimed jäid paljuski raudse eesriide tõttu lõpuni avamata.
26-korda Eesti meistriks tulnud Väravas tõusis NSV Liidu koondise vaatevälja 1957. aastal ning püsis suures konkurentsis kuni oma tegevsportlase karjääri lõpetamiseni 1965. aastal. Iseloomulikult toonasele piiratud võimalustega ajastule tegi ka Väravas tippspordiga lõpparve ootamatult vara.
Elu parimas sportlikus vormis oli Väravas 1960ndate aastate alguses. 1960. aastal jõudis ta NSV Liidu koondislasena Rahutuurile ja saavutas seal meeskondliku pronksmedali. Kaks aastat hiljem võitis Väravas esikoha ja NSV Liidu meistrikulla üleliidulisel velotuuril ning seda pea nelja minutilise ülekaaluga. Aasta hiljem kordas ta sama edu, saavutades üldvõidu mitmepäevasõidul, mis kuulus 1963. aasta rahvaste spartakiaadi võistlusprogrammi. Samal aastal osales Rahutuuril, võites NSV Liidu meeskonna koosseisus taas pronksmedali.
Need olid Väravase aastad. Tema fotod ehtisid spordiväljaannete esikülgi. Tema tuules murdsid eestlased üksteise järel sisse NSV Liidu koondisse. Olümpia-aastal 1964 võitis Väravas oma kolmanda NSV Liidu meistrikulla, saavutades esikoha grupisõidus. Esmakordselt avanes sportlasele sel hooajal koondise uks ka MM-võistlustele, kus 100 km meeskonnasõit lõpetati õnnetute kukkumiste läbi 9. kohaga. Ants Väravas arvati ka esimese Eesti maanteeratturina NSV Liidu olümpiakoondisse, kuid kahjuks tuli tal Tōkyō olümpial leppida varuvõistleja staatusega.
Ants Väravase kui Liidu absoluutse esinumbri kõrvaletõrjumine kiirendas kindlasti ka tema loobumisotsust tippspordist, mille ta langetas 1965. aastal, pärast Leedu ja Poola teedel sõidetud Sõpruse velotuuri võitmist.
Lõpetanud tippsportlase karjääri, kuulus ta koguni veerandsada aastat (1966 – 1991) aumeistersportlasena NSV Liidu Jalgrattaspordiföderatsiooni presiidiumi ning oli Eesti Jalgrattaspordiföderatsiooni treenerite nõukogu esimees ja presiidiumi aseesimees. Lisaks andis Ants Väravas suure panuse kohtunikuna, kus talle omistati 1978. aastal üleliiduline kategooria. Aastatel 1966 – 1970 töötas Väravas Dünamo ja Eesti jalgrattakoondise peatreenerina. Samuti aitas ta tõhusalt kaasa Eesti jalgrattaspordi arengule Riikliku Autoinspektsiooni ülema asetäitjana, millisel kohal oli ta 1970 – 1990. Aastast 2007 oli aga Ants Väravas Eesti Jalgratturite Liidu auliige.
Mälestus legendaarsest spordimehest, kes andis oma parimad aastad Eesti rattaspordile, jääb eeskujuks nii tänastele tegijatele kui innustuseks tulevastele spordipõlvedele.
Ärasaatmine toimub laupäeval, 25.08.2018 kell 10.30 Pärnamäe krematooriumis.
Eesti Jalgratturite Liit
