English below
Maastikuratturite koondise peatreener Karmen Reinpõld tegi mitmed aastad tagasi oma elus täieliku kannapöörde ja sukeldus jalgrattamaailma. Täna töötab Karmen Tallinna Ülikoolis kinesioloogia labori tehnilise spetsialistina ning mullu kevadel omandas Tartu Ülikoolis magistrikraadi. Tipptasemel treeneritöö kõrvalt leiab Karmen ka ise aega rattaradade vallutamiseks.
Mida sa armastad rattaspordi juures?
Sa istud ratta selga ja sõidad. Mõni päev koos sõpradega juttu vestes. Mõni päev iseendaga kahekesi – kuulad oma mõtteid ja tõenäoliselt lahendad mõne peas keerelnud küsimuspuntra. Ja nauding on mõlemal juhul sama.
Aga alana on rattasport ilus, võimas ja huvitav – nii maastik, kui maantee. Treenerina sportlastega töötamine parima tulemuse nimel on midagi nii ägedat, et… kui Sa mind kohtad, siis küsi… ma räägin Sulle täpsemalt.
Mis inspireerib sind igapäevaselt treeneritööga tegelema?
Võimalus areneda ja arusaada – miks ja mismoodi erinevad organismid reageerivad ärritajatele, kuidas sportlasi selles protsessis toetada. Selles töös ei saabu kunagi päeva, mil saan öelda, et nüüd ma tean.
Mis on sinu ekstreemseim kogemus rattaspordiga seoses?
Ma olen ekstreemsusteks liiga alalhoidlik ja kontrolli armastav inimene. Aga selle aasta kõige ägedam ja raskem trenn oli eile – kindlasti üks meeldejäävamaid 1. jaanuari treeninguid. 4 tundi kannatamise nautimist heade sõpradega.
Millega sa vabal ajal tegeled?
Loen ja mõtisklen maailma asjade üle. Teatris käin ka ja vahel koon. Trenni teen natukene, et jaksaks oma sportlastega koos trennis käia.
Kui sa treener ei oleks, kellena sa end näeksid?
Eks ma jagangi end kahe elukutse vahel, mis üksteist täiendavad. Igapäevasele treeneritööle lisaks teen teadust Tallinna Ülikoolis kinesioloogia laboris. Ma ausalt öeldes isegi ei kujutaks ennast ette kellegi teisena enam – sidudes need kaks valdkonda omavahel, olen leidmas seda harmooniat, mida otsin.
Milline on üks asi ilma milleta sa ei lahkuks kodust kunagi?
Käekell
Üks asi, milleta sa oma elu ette ei kujutaks?
Ma ei usu, et ma kunagi loobuks jalgrattaga (kiiresti abikaasa tuules) sõitmast.
Kui sa saaksid õppida sel aastal ühe uue spordiala või oskuse, siis mis see oleks?
Süvendatult andmeanalüüs, statistika (no ikka eksperdi tasemel tahan olla, aga ma jõuan selleni).
Millised on need kolm suuremat viga, millega sa ratturitega töötades kokku oled puutunud?
Ma pigem ei nimetaks seda veaks, aga üks keerukusi, millega me kõik silmitsi seisame on õige treeningintensiivsuse määramine ja arusaamine, kuidas tehtud töö meie organismi raku tasandil mõjutab ehk struktuuri ja funktsiooni seostest.
Mis võiks olla järgmine tehnoloogiline saavutus?
Hetkel on nii palju (uusi) tehnoloogilisi võimalusi (ja ma ei räägi raami sees peituvast mootorist) juba olemas, mida ei suudeta maksimaalselt ära kasutada ehk pigem näen, et treeningprotsessis minnakse aina enam detaili. Mõõdetakse ja analüüsitakse. Kui doping pole valikus (ja seda ta ei ole), siis ainult teadliku tööga ja protsesside juhtimisega jõutakse tippu.
Sinu elu moto?
Mul ei ole motot, ma lihtsalt elan. Aga mulle väga meeldib mu RoadID’l olev sõnum: “Success is a Journey”.
Suurim tugevus?
Õppimistahe.
Hommikujooks või hommikuvõimlemine?
Oh jummel… ma ei jaksa joosta. Aga võimelda võin küll.
Kiirus või võimsus?
Mulle meeldib füüsika. Ja mulle meeldib füsioloogia. Ja mulle meeldib biokeemia jne. Ja mulle meeldivad kõik nendevahelised seosed ja kuidas nad mõjutavad muuhulgas ka kiirust ja võimsust. Kiiruse ja võimsuse omavahelisest dünaamikast ma võiksin diskuteerida pikalt. Üks on selge – jalgrattas kiirem võidab! Aga kust tuleb kiirus?
Andekus või töökus?
Töökus ja suhtumine.
Talv või suvi?
Vaieldamatult kevad ja sügis hoopis.
________
The Head of Performance of MTB Team Estonia, Karmen Reinpõld, did a 180-degree turn in her career and entered the world of cycling. Now an MSc in sports science, she works as a research fellow in the kinesiology laboratory in Tallinn University. In addition to being a top level cycling coach, Karmen is an active cyclist herself.
What do you love about cycling?
You get on your bike and just ride. Sometimes chatting with a friend, sometimes just by yourself – it’s a great chance to be with you own thoughts and perhaps solve a problem you’ve been thinking about for a while. Either way the pleasure is the same.
Cycling as a whole is beautiful, powerful and interesting. Working with cyclists for the best possible result is so special that… ask me when we meet… I will tell you all about it.
What inspires you to work as a coach every day?
An opportunity to develop and understand – how and why different organisms react to variables and how to support the athletes during the process. There will never be a day when I can say that now I know.
What’s the most extreme thing that has happened to you on the bike?
I’m a control lover and preserving so extreme situations are hard to come by. I did one of the coolest and hardest rides yesterday – definitely one of the most memorable January 1st rides. It was 4 hours full of enjoying the suffering with good friends.
How do you spend your free time?
I like reading and thinking about things in the world. I enjoy weaving and going to theatre. I also ride my bike to keep up with my cyclists during workouts.
If you hadn’t become a coach, who would you be?
I’m divided between two different fields of work, both complementing each other. In addition to coaching I’m a research fellow in the kinesiology laboratory of Tallinn University. I can’t imagine doing anything else – I’m finding the harmony in my life that I’m looking for.
What’s the one thing that you always carry with you?
My watch
What’s the one thing that you couldn’t imagine your life without?
I believe I won’t stop riding my bike (fast behind my husband).
If you could learn a new skill outside of cycling this year, what would it be?
Data analysis and statistics on an advanced level. Obviously I want to be an expert but eventually I’ll get there.
What are the three biggest problems that you have faced during your work as a cycling coach?
I wouldn’t necessarily call it a problem, but one of the most complicated things is finding the right training intensity and understanding how the work done impacts our body on the cell level – in other words the connections between the structure and the functions.
What is the next big technological innovation?
There are already so many (new) technological possibilities (and I’m not talking about the hidden motors) that aren’t used to their full potential, so in my mind the training process will move even further into the details – measuring and analysing. As doping is NOT an option, focussed work and process management are the keys that take you to the top.
What is your motto?
I don’t have a motto, I just live. With that said, I really like my RoadID message: “Success is a Journey”.
Your biggest strength?
A will to learn.
Morning jog or morning yoga?
Oh dear… I can’t run but some yoga and stretching work fine.
Speed or power?
I like physics. And I like physiology. And I like biochemistry etc. I like the relations between all of these and how they affect speed and power. I could talk about the dynamics of speed and power for ages. One thing is for certain – the fastest on the bike wins the race. But where does the speed come from?
Talent or hard work?
Hard work and attitude.
Winter or Summer?
Spring and Autumn, obviously.
