Itaalias Elba saarel peetud maastikumaratoni maailmameistrivõistlustel pälvis Peeter Pruus meeste seas 22. ning Greete Steinburg ja Janelle Uibokand naiste hulgas vastavalt 25. ja 29. koha.
Meeste 115-kilomeetrise võistluse võitis ajaga kuus tundi, kaks minutit ja kolm sekundit valitsev Euroopa meister Andreas Seewald. Pjedestaali madalamatele astmele pääsesid Colombia rattur Diego Alfonso Arias Cuervo (6:04.27) ja portugallane Jose Dias (6:07.34).
22. koha pälvinud Pruusi aeg oli kuus tundi, 29 minutit ja 39 sekundit. „Oli teada, et tuleb raske sõit. Pigem liigitaksin selle sinna ultramaratoni poole,“ ütles Pruus peale sõitu. „Endal oli kohe plaan võtta oma tempo ja siis lõpus kiirust tõsta ja kohti parandama hakata. Esimesel ringil olin umbes 40. positsioonil ning teise keskel juba 25 parema seas. Sain ühe tempoka sakslase tuulde, aga mõnel tõusul oli hoog mulle liiast. Kolmandal ringil läks mul raskeks. Lisaks olid mul juba kolmanda tunni peal krambid, millest küll jagu sain, kuid lõpus tulid need uuesti tagasi. Peale seda läks raskeks, sattusin energiakriisi ja loovutasin mõned kohad tagasi. Enne finišit suutsin jalad aga uuesti üles leida ja pingutasin 22. positsioonile. Kaks kilomeetrit enne lõpujoont suutsin veel kukkuda, sest eks see keskendumine peale kuuetunnist võistlemist on juba natuke kehvem. Ootasin TOP15 kohta, seega päris rahule ei saa jääda.“
Naiste klassis, kus võistelda tuli 80 kilomeetrit, teenis maailmameistritiitli austerlanna Mona Mitterwallner (4:48.54), kes on olümpiakrossis kuni 23-aastaste ratturite seas valitsev Euroopa ja maailmameister. Hõbemedali sai kaela poolatar Maja Wloszczowska (4:50.07) ja pronksi hispaanlanna Natalia Fischer Egusquiza (4:56.31).
Steinburg lõpetas ajaga 5:35.53 ja sai 25. koha. Valitsev Eesti meister Uibokand jõudis finišisse ajaga 5:46.44 ning pälvis 29. tulemuse. „Esimene kilomeeter oli kõik okei, siis vajusin läbi grupi, sest lihtsalt polnud jõudu, et esimestega kaasa minna,“ ütles Steinburg. “Pikk sõit oli ees, seega polnud mõtet algusega üle ka pingutada. Sõitsin omas tempos ja hakkasin vaikselt naisi kätte saama. Möödusin vist kokku ca kümnest ratturist. Esimesel ringil oli tunne enam-vähem, teisel olin aeglane, sest polnud enam midagi juurde panna. Proovisin vigu vältida ja see õnnestus.“
„Kindlasti avaldas minu tulemusele mõju kerge haigus,“ jätkas Steinburg. „Kuna tiimikaaslane oli haige ja me elasime samas majas, siis ei suutnud ma kahjuks kinnisest ninast ja kurguvalust pääseda. Täna polnud seda värskust ka piisavalt. Hooaeg on olnud pikk ja olen teinud palju mitmepäevasõite, kus tundsin, et jõuan pingutada küll, kuid üle viie tunni pikkuseks sõiduks täna jaksu polnud. Proovin kiiresti taastuda, sest juba järgmisel hooajal teen viimase stardi UCI maratonisarja etapil Prantsusmaal Roc d’Azuris.“
Uibokand tunnistas samuti, et võistlus oli väga raske. „Arvan, et kaheamordiline ratas oleks teinud sõidu vähemalt kehale leebemaks, sest kivistel laskumistel polnud lõpuks enam jõudu lenksust kinni hoida. Mujalgi pidin kogu keha rohkem kaasama,“ ütles Uibokand. „Teisel ringil vajus tempo ära. Ilmselt olen pikast hooajast juba väsinud ning jäin natuke söögi- ja jooginälga.“
Tulemused siin
Eesti Jalgratturite Liit tänab maastikuratturite koondise häid sponsoreid DB Schenker Eestis ja Scania Eesti AS toetuse eest!
