Eesti paremate maanteeratturite hulka kuuluv Mihkel Räim leidis ennast uue rattahooaja eel keerulisest olukorrast. Tema pikaaegne koduklubi, eelmiseks aastaks maanteerattamaailma “tippliigasse” ehk World Tour‘i meeskondade hulka tõusnud Israel Start-Up Nation enam lepingut ei pakkunud.
Seejärel otsis 27-aastane Räim pikalt ja tulutult klubi, kuni omamoodi päästjaks osutus Poola meeskond Mazowsze Serce Polski. Endisel tasemel Räim siiski jätkata ei saa, sest uus klubi kuulub niiöelda kolmandale tugevusastmele ehk kontinentaalmeeskondade hulka. Kontinentaalklubis pedaalis Räim viimati viis aastat tagasi.
Räim tunnistab, et tal olnuks võimalus mõnele lepingule alla kirjutada juba varem, kuid amatööride hulka minna saarlane ei soovinud ja tuli veidi valida. Klubi leidmine tõi kergendustunde. Mazowsze Serce Polskist oli Räim ka varem kuulnud.
“Ma arvan, et ma olen rattaspordi mõistes suhteliselt laia silmaringiga. Näiteks kui ma olin World Tour‘i tiimis, siis ma hoidsin kogu aeg silma peal, mis seal allpool toimub ja mis meeskonnad üldse olemas on ja mis sõite nad sõidavad,” rääkis Räim intervjuus Vikerraadiole. “Selle tiimiga olin tuttav ja teadsin nende käekäigust nii mõndagi. Päris tühja koha pealt see ei tulnud. Kui ma alguses neid tiime lahti võtsin, kellega võiks üldse kontakteeruda, siis pärast paarikümmend minutit sain aru, et neid võistkondi väga palju pole ja kuna see meeskond on mulle silma jäänud ning see tundub hea projekt olema, siis sellepärast ma nendega ühendust võtsingi.”
Kui palju mõjutas lepingu saamist ja mitte saamist rahvuslik päritolu? “Ma arvan, et tegu ei ole ainult sellega, et sa eestlane oled. Tegu on sellega, et sa oled väikesest riigist ja ka teistel kõikidel nagu Lätil, Leedul ja isegi soomlastel on samad probleemid. Sa peadki nii palju üle olema või sul peab olema riigis turg, kuhu sponsor tahab oma äri laiendada. Selles mõttes see on väga suur argument, mis meie kahjuks räägib, aga enda puhul arvan, et sattusid halvad asjad kokku. Ma ei tahaks päris koroonat ka süüdistada. Usun, et oleks elu tavapäraselt edasi läinud, siis ma oleks kuskile prokontinentaaltiimi koha kindlasti leidnud. Praegu oli lihtsalt nii paljude asjade kokkulangemine, sellepärast see oligi selline katsumine,” arutles Räim.
Räim tõi intervjuus portaalile Cyclingnews välja, et kui selle aasta lõpuks klubi ei leia, siis loobub tippspordist. Kui päriselt ta seda mõtet kaalus? “Eks ma oleks punninud selle aasta kuidagi ära või oleks vähemalt pool aastat olnud amatööride ja Pro Immo juures või mingi muu võistkonna juures,” rääkis Räim. “Ega samamoodi praegu. Kui ma sellel hooajal tunnen, et ma ei arene või ei saavuta seda, mida tahaksin või ei leia lepingut kõrgemas seltskonnas, siis see valik on ikka kaalukausil. Kõik võimalused on hetkel olemas siiani.”
Algav hooaeg võiks paremal juhul olla justkui vaheaasta, milel järel Räim tugevamasse seltskonda naaseb. Mehe puhul, kes lõpetanud suurtuuri ja võitnud 2018. aastal maineka ühepäevasõidu Great War Remembrance Race, midagi muud ei soovigi. “Eks ta ongi niimoodi, et vahepeal pead sammu edasi astumiseks tegema sammu tagasi. Ma arvan, et päris paljud ratturid ei ole nõus seda tegema. Kellel siin põhimõtted ei muutu ja on muud plaanid. Ega mul ka alguses väga kergelt ei tulnud, aga sain aru, et vahepeal peabki riskima ja ma näitan siiamaani teistele, et ma ei löö väga kergesti käega,” jätkas Räim. “See, et ma saan nüüd selle madalama tasemega meeskonna juures sõita ja aidata neil võib-olla järgmisel aastal prokontinentaaltasemega meeskonnaks tõusta.. ma arvan, et see on, ma ei saa öelda kohustus, aga ma tunnen, et ma olen suuteline seda tegema ja aitama neid. Miks mitte nendega koos kõrgemale astuda või teha hea hooaeg ja leida siis juba juuli-august leping järgmiseks aastaks kuskile.”
Mis muutub praktikas, kui liikuda World Tour‘i meeskonnast kontinentaaltaseme meeskonda? “World Tour‘is ja prokontinentaalis on kõige suurem eelis, et sa oled nii suures meeskonnas ja sul on kindel palk alla mille ei saa maksta. See on kõige suurem eelis nendes kohtades. Neil on eeldatavasti parem võistlusvarustus ja rohkem võistluskutseid, aga ütleme nii, et ma olen enne ka kontinentaaltaseme meeskonnas sõitnud ja ma ei ole selline printsi nõudmistega olnud. Arvan, et ma saan hakkama. Kui suudan meeskonda natuke aidata mingite detailidega, kuidas võiks meeskond välja näha, siis olen õnnelik,” jätkas Räim.
“Võistluskalender on selle tiimi puhul teistsugune. Sõidud on natuke väiksemad, kuigi nad võitsid eelmisel aastal ära Europe Tour’i kontinentaalmeeskondade puhul. See tähendab, et neil on automaatselt kutsed kõikidele väiksematele profisõitudele nagu näiteks Balti keti velotuurile. Korraldajad on kohustatud neid kutsuma ja nad saavad ise valida kas lähevad või ei lähe. See on suur eelis just koroonaajastul, kus paljud sõidud jäävad ära ja kõik tiimid üritavad kutseid saada,” kirjeldas Räim. “Neil on see kindlus olemas. Selline saavutus,mis aitab neid ka sel aastal natuke suurematel sõitudel. Tean, et mõnele suuremale sõidule on neil kutse samuti olemas. Me ei räägi Tour de France’ist ja sellistest sõitudest, sinna ei pääse, aga just sellised esimese kategooria velotuurid, kus minule sobiks tulemust teha ja kuna ma olen ilmselt tiimi liider, siis see sobib mulle.”
Viimastel nädalatel on Räim viibinud Hispaanias, kus teeb iseseisvalt trenni. Suhteliselt suure tõenäosusega peaks teda nägema tänavu sõitmas ka Tour of Estonial.
Allikas: https://sport.err.ee/1608104692/mihkel-raim-vahepeal-peab-riskima-ja-naitasin-et-ma-ei-loo-kergelt-kaega
