Jalgrattasport nõuab harrastajalt palju energiat ning kulutab tema luid ja lihaseid. Tallinna Ülikoolis kaitsud doktoritööst selgub, et skeletilihaste kõrvalekallete ja kulumise vältimiseks tasub jalgratturil teha muidki kogu keha arendavaid harjutusi.
Jalgrattasportlased teevad iga päev kümneid tuhandeid samasuguseid liigutusi väga piiratud ulatuses. See seab ratturite tugi- ja liikumisaparaadile ehk skeletilihastele tugeva ja spetsiifilise koormuse, mille tagajärjena tuuakse tihti välja erinevaid ülekoormusvigastusi ja vaevusi.
Värske doktor Indrek Rannama kirjeldab oma töös tugi-liikumisaparaadi funktsionaalse seisundi muutuseid, mis tekivad pikaajalise ning kõrge koormusega jalgrattasõidu vältel. Rannama uuris ka erinevate kehapoolte vahelist asümmeetriat lihasjõu ja pedaalimistehnika tunnustes ning seostas neid jalgrattasõidu sooritusvõime füsioloogiliste ja liigutustehniliste osistega erinevatel pingutusastmetel ning väsimusseisundites.
Värske doktori sõnul ohustavad jalgrattureid eeskätt lihasjõu tasakaalu häired hüppe- ja puusaliigest ületavates lihasrühmades. Samuti võib jalgratturitel olla raskem teha lihtsaid kogu keha haaravaid liigutusi ilma kompensatoorsete tegevusteta. Eriti ilmekalt väljendus see erinevaid harjutusi tehes, kus ratturid ei suutnud hästi oma kere- ja vaagnavöödet stabiliseerida.
Rannama sõnul selgus tema tööst, et rattasõidu mõjul tekivad ratturitel skeletilihastes fukntsionaalsed kõrvalekalded. Samuti võivad ratturite kehapooled erineda lihasjõult või peedalimisliigutusi tehes enam kui 10 protsenti.
Nende muutuste mõjul ei sõida jalgratturid sama ratsionaalselt kui varem ning nende ainevahetus töötab varasemast vähem kokkuhoidlikult. Pikemas plaanis võivad ratturid muutuste tõttu saavutada ka kehvemaid tulemusi. Ühtlasi võivad nad saada ka rohkem ülekoormusvigastusi.
Seetõttu on kõigil rattaspordi harrastajatel doktoritöö tulemuste valguses mõistlik paralleelselt rattasõiduga teha ka kogu keha lihaskonda mitmekülgselt arendavaid harjutusi.
Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi doktorandi Indrek Rannama kaitses doktoriväitekirja “Musculoskeletal function and bilateral asymmetry of young male road cyclists in association with cycling performance” (“Noorte meessoost maanteejalgratturite tugiliikumisaparaadi funktsionaalne seisund ja kehapoolte vaheline asümmeetria ning nende seos rattasõidu sooritusvõimega”) 4. novembril. Doktoritöö juhendaja on Tallinna Ülikooli professor Kristjan Port.
Foto: Jalgrattasport Autor/allikas: Siim Semiskar/ERR SPORT
