Teisipäeval läks lukku maastikuratturite Tokyo olümpia kvalifikatsiooni esimene periood, mille lõpus hoiavad Eesti naised 21. ja mehed 30. kohta.
Kaheaastase kvalifikatsiooniperioodi esimene pool on lõppenud ning Eesti naismaastikuratturid hoiavad 21. kohta, mis tagaks antud hetkel koha 2020. aasta Tokyo olümpiamängudele. Varem ei ole ükski eestlanna olümpiakrossis olümpial osalenud. Eesti on kogunud aasta jooksul 1586 punkti ning arvesse on läinud Janika Lõivu (756 p), Maaris Meieri (422) ja Greete Steinburgi (408) punktid.
Enim punkte korjanud Lõiv tõdes, et selline seis tuli natuke üllatusena, sest enne viimast MK-etappi tundus, et Hispaania jääb Eesti ette. Eesti valitsev olümpiakrossi meister näitas aga Tšehhis Nove Mestos toimunud võistlusel karjääri parimat sõitu ning lõpetas kõrgel 21. kohal, kuhu pole varem ükski Eesti naismaastikukrossi sõitja jõudnud. Selle tulemusega tõusiski Eesti Hispaaniast mööda. Võimalust olümpiale jõuda peab eestlanna täiesti reaalseks.
“Kuna vahed on väikesed, siis käib tihe rebimine riikide vahel terve järgneva aasta vältel. Lõplik seis ei pruugi paika saada enne viimast võistlusnädalavahetust,” rääkis Lõiv. “Määravaks saab tõenäoliselt see, milline riik suudab kõige stabiilsemalt esineda. Suurriikidel on statistiline eelis meie ees, aga nagu ka käesolev seis näitab, siis see ei garanteeri midagi.”
Lõiv usub, et Eestile olümpiakoha tagamisel saab määravaks, kui palju on võimalik käia välismaal võistlemas ja kuidas kellelgi vorm on. Kuna ressursid ja võimalused on piiratud, siis on oluline ka õigete võistluste valimine ja võimaluse korral ühiselt võistlemas käimine. Lõiv ise planeerib parimas hoos olla aga alles hooaja teises pooles. “Hooaeg on väga pikk ja suurem osa on sellest alles ees. Olen endale seadnud eesmärgi võistelda võimalikult stabiilselt läbi terve aasta,” ütles Lõiv.
Naiste edetabelis hoiab esikohta Šveits, kes on kogunud 4327 punkti. Teisel ja kolmandal kohal on USA ja Kanada, kellel on punkte vastavalt 4010 ja 3416.
Eesti mehed hoiavad riikide edetabelis 999 punktiga 30. kohta. Kui Martin Loo on kogunud 511 ja Peeter Pruus 369 punkti, siis kolmanda ratturi osakaal jääb kaalukausis tagasihoidlikuks. Ülikooli õpingute kõrvalt rattaspordiga tegelev Peeter Tarvis panustas omalt poolt 119 punktiga.
“Meeste kohti olümpial võeti vähemaks, mistõttu on kvalifitseerumine raskem,” rääkis Martin Loo. “Küll aga on võimalus 21 riigi hulka jõuda suurem kui kunagi varem. Kahju, et kogu energia tuleb panna olümpiale pääsemise alla, mitte seal hea tulemuse tegemisele.”
Loo tõdes, et olümpiale pääsemine on tema jaoks kindlasti oluline. Eesti meistri hooaja algus ei ole seejuures tänavu aga eriti hästi sujunud, mistõttu on ta kogunud tavapärasest vähem punkte. Pruus vastupidiselt Loole on näidanud väga häid tulemusi ja toonud korralikult punkte. “Plaanis on nüüd veidi taastuda ja alustada juunis jälle võistlemisega. Kalender on eriti juulis ja augustis väga tihe, koosnedes MK-etappidest ja erinevatest tiitlivõistlustest,” tutvustas Loo plaane hooaja teiseks pooleks. “Eks ole näha, mis seis septembris on. Kui kannatab, siis prooviksi hooaega pikendada ja punkte juurde koguda.”
Meeste olümpiareitingu edetabelis on esikohal Šveits, kellel on 4552 punkti. Teisel kohal on Itaalia (4254) ja kolmandal Prantsusmaa (3293).
“Kui me 2016. aastal alustasime sihipärast tööd eesmärgiga kvalifitseeruda, siis see polnud “naljaga pooleks” seatud,” ütles Eesti maastikuratturite koondise mänedžer Sulev Lipp. “Naiste osas on läinud paremini, kui loota julgesime, meeste osas on seisud keerulisemad. Meie ratturid on aga konkurentsivõimelised, see on kindel.”
Millise strateegiaga läheb koondis vastu teisele aastale? “Oluline on leida üles õiged võistlused, sobitada need ratturite individuaalsetesse kalendritesse ning seal juures võimalikult efektiivselt ära kasutada koondise eelarvet. Me peame oleme ülimalt efektiivsed, sest meie eelarve on väga väike ja peame tegema parimad valikud võimalikest. Koondise peatreener Karmen Reinpõld koos Janika mänedžeri Urmas Lõivuga tegelevad hetkel selle strateegia koostamisega. Meeste poole pealt on võtmesõnaks konkurentsivõimeliste ratturite puudus Eestis tervikuna, mistõttu on Loo ja Pruusi kõrvale kolmanda mehe leidmine keeruline.”
Olümpial pääseb maastikukrossi starti 38 naist ja 38 meest. Teine kvalifikatsiooniperiood lõpeb 27. mail 2020. aastal.
